Käve põimukuul reisibürooga Lätin Ventspilsin ekskursioonil. Olli sääl ka innembä käünü, a seokõrd oll’ liin jäl tõistmuudu säetü.
Ventspils om liin Läänemere veeren. Sääl om väkev satam, kon laaditas egäsugust kaupa, ka naftat. Liinan om vähembält 25 lehmäkujjo. Sadaman om naftalehm ja muuli pääl madrus-lehm. Keskliinan om valgõ lehmäpreili, kes sais piigli iin ja imehteles hinnäst ja inemiisi. A kõgõ ilosamb oll’ mu meelest lillilehm. Tä om neli miitret korgõ ja säidse miitret pikk. Egä aasta istutõdas tälle lilli esisugudsõ mustriga sälgä. Et lehm illos saassi, kulus egä kõrd kooni 10 000 lilli.
Egä maja iin, ka vanno paneelmajjo man olliva lilli kasuma pantu. Hulga egäsugutsit roosipuhmõ, mis värve perrä paika säetü. Ja kõik uulidsa omma kivvest laotu, ka sõidutii.
Pall’o om mõtõldu ka latsi pääle. Egäl puul oll’ nätä latsi mänguplatsõ ja latsilõ tettüisi parkõ puhkamis- ja võimlõmisriistuga.
Kävemi ka Liivi ordu lossin, kon oll’ pall’o aoluulist kaemist ja kullõmist. Minno naa s’ sääl huvitama lossi vanaaignõ ahokütmine. Küteti ütte väega suurt ahjo edimädse kõrra pääl. Ahjo visati õigõ mitu üsätäüt puid. Ahol lakõ pääl es olõ, olliva õnnõ korgõ saina. Suits lät s’ läbi mitmõ korrusõ korgõst korsnast vällä. Mõtli, kas säänest ahjo saassi ka mi vannolõ paneelmajjolõ sisse säädä. Kae ku pall’o hoiassi kokko, ku õnnõ nädälin kõrra vai kats kütmä piässi.
A Ventspils om illos. Eski tahassi ellä säändsen liinan, kon inemiisi hääs nii pall’o är tetäs ja nii pall’o silmäillo nätä om.
Urmi Aili
Suur lillilehm Ventspilsi liinan. Urmi Aili pilt