Põlva küle all Puuri külän üten majapidämisen saa perrerahvas, ku tahtminõ tulõ, käega kõkkõ nellä aastaaigu kumpi ja näütüses varbidõga suvõn olla ja nõnaga samal aol keväjät nuhuta. Kuis tuu nii saa olla, tulõ lähkümbält valla seletä.
Ku käsitüühuvilinõ Kaarsalu Pille internetin triibulist, kraaditekis kutsutut tekki näkk’, naksi täl näpo õkva süütmä, et tuu tulõs perrä tetä. Es jõvva tä esiki vahtsõ aasta algust är uuta. Jaanipääväs 2018 olli langa kuun ja tüü naa s’ pääle. Tuu tähendäs, et egä päiv tull’ keskpääväne kraat üles kirota, sõs tuuga klapvat värmi lang võtta ja 40 kruudikõist tekki mano heegeldä.
«Meil Eestin om temperatuuriskaala peris suur, tuuperäst oll’ mul üts värm kolmõ kraadi pääle,» seletäs Kaarsalu Pille. Kokko oll’ täl teki jaos 19 värmi puuvillast langa, a pruuki sai tä näist 17. Lät s’ nii, et minnev talv oll’ küländ lämmi ja lillat, miä oll’ krõpõ külmä jaos valmis pant, sai teki sisse kuta õigõ veidü.
Ku värme viil valla seletä, sis pümmeverrev tähistäs kõgõ palavambat aigu, ku kraadiklaas näütäs 30 lämmäkraati. Kõik rohilidsõ omma viil lämmäkraadi, sinakasrohilinõ märk null-kraadi mano jõudmist ja sinidse värmi tähistäse joba külmäkraatõ.
Meistri tunnistas, et peris egä päiv tä teki man es a s’ata. Ku kraadinummõr kirän, sis sai perän perrä tetä. Kraat kirotõdi üles uma tarõ põh’apuulsõ aknõ takast. Edimält tull’ tuud hoolõga meelen pitä, a perän kujosi õkva rutiin: raadiost tulli keskpäävädse uudissõ ja oll’gi aig kraadiklaasi kaia. «Ku minno es olõ koton, sis märkse kraadi üles mu imä,» nimmas Pille ka umma abilist.
Internetist saad mõtõt om pisokõsõ ka uma tahtmisõ perrä kobistõt. Pillel oll’ vaia tekki nukadiivani pääle, ja et tuu sinnä pasnu, om tekk tettü kolmõst tüküst. Ilmataadi tundõ aastatsõõri seen, jaanipääväst jaanipääväni, and timä tüü siski edesi sammamuudu ku iinkujos olnu tekk. «Seo ei olõ näütüse jaos tettü, a iks tarvitamisõs,» julgustas Pille külälist kaemisõ kõrval ummõtõ istma kah.
Käsitüühimo om veren
Käsitüü om Kaarsalu Pille jaos siski aoviidüs, mitte tüü. Ammõtin om tä Põlva Pihlapuu latsiaian, om sääl keelepesärühmä oppaja. Käsitüühuvi om tä saanu ku kinä perändüse imä kaudu vanaimä käest. «Opnu olõ toda, mis minno om huvitanu,» kõnõlõs Pille. «Vanaimä peele jäivä saisma ja edimält oll’ tuu süäme pääl.» Täämbädses om tä piili pääl egäsugutsit asju kudanu, muu hulgan rahvarõivavöid.
Huvi rahvarõividõ vasta tegüsi rahvatandsmisõ kõrvalt, miä om Kaarsalu Pille tõnõ aoviidüs. Pääle vüü kudamisõ opmist sai selges rahvarõiva-hammõ tegemine. Värskilt om sälä takan triibuundrugu kudamisõ kursus.
Pille üts suur tahtminõ omgi hindäle uma kodokandi, Põlva kihlkunna triipõga undrugurõivas kuta. Kasvõga langavärvmise jaos tulõ kül viil huugu võtta. Ku kõlbolinõ matõrjal õkva võtta olnu, olõs lõimõlanga vast joba piili pääle üles veetü.
«Ma ei mõistaki niisama istu,» tunnistas Pille. Teleka iin ollõn täl iks näpo käävä. Kõik aig om midägi käsil, olku tuu kasvai suka- vai kirikindapaar. Parhilla, ku Pille om esi vahtsõn vanaimärollin, heegeldäs tä latsõlatsõlõ amigurumi-tehnikan mänguasju. No om iks õnnõlik latsõkõnõ, om edimäne mõtõ, ku meistri ütte pia valmis pupikõist näütäs.
Kabuna Kaile
Käsitüümeistri Kaarsalu Pille istus nukadiivanil umakoedu kraaditeki pääl. Kabuna Kaile pilt