Seol nimel om täämbädsen Eestin 144 kandjat ja taa om tegünü vähämbäst nellän eri paigan. Tartumaal Palamusõ Luua mõisan sai seo nime Puusepä Mihkli pere. Mihkli oll’ inneskine mõisa puusepp ja tuuperäst võinu arvada, et nimi lätt kokko hoobis sõnaga pruss, lain vinne sõnast брус, midä mõnõl puul Eestin om vällä üteld ka [pruuss]. A samal aol om Luual pant viil ilosit aianduslikkõ nimmi, nigu Barbits ’paburits e kukerpuu’, Sasmin ’jasmin’, Wigipu ja Sitron, nii et ’pirnipuu’ tähendus olõ-i võimalda.

Vahtsõliina mõisan, illatsõmba Lasva mõisa jaon om seo nime saanu Suurõ-Suukülä Hint Hindo poig. Arvada, et Voki-Tammõ külän sama nime saanu perekund (Hindrik Jakapi poig) oll’ näile lähküst sugulane. Vahtsõliinan tegünü nime alussõs om inämb-vähämb kimmäle pruuss ehk kruuss ehk pirnipuu, saadu kah vinne sõnast гру́ша. Kolmas vinne sõnagi olõ-i võimalda, nimelt tund seto kiil rahvalaulun pruusa suurmit. Seokõrd om alussõs про́со ’hirss’. A ku märki, määne sõna om veerepäälne ja määne iks harilik, sõs pruuss ku pirnipuu om Hummogu-Võromaal egäpääväne.

Nimi Pruus tekkü viil ka Arbavere mõisan Kadrina ja Tudulinna mõisan Iisaku kihlkunnan. Arbavere nimme kirotõdi ka kujul Brus. Võimalik, et sääl om tegemist tähendüsega ’pruss’.

Setomaal nimmi pandmisõ aigu 1921 võt t’ üts perekund Järvesuu vallan nimes Pruusapuu. Nimmi eestistämise aigu 1938 võt t’ üts Pommer Sooru vallan vahtsõ nime Pruus.

Määritsä lahingun vindläisiga kõvva tapõlnu ja üten tõisiga sisse palanu mõtsaveli Pruusa Avo, kedä tunnõtas lahingu aigu kirotõdu ja ahju käkitü kirä perrä, oll’ peri Võromaa Suukülä suguvõsast. Geni näütäs, et timä vanaesä oll’ tallõ ostmisõ aigu rännänü Nursi kanti.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit