Kodas võtt huugu üles

Kanepi kihlkunnan Valgjärve külän om joba pia 10 aastakka toimõndanu OÜ Siidrikoda. No omma nä uma kraami ütitses müüginimes võtnu Kodas. Taa võrokeelidse nimega andas edesi uma paiga ja ettevõtmisõ luku ja proovitas läbi lüvvä vällämaa turu pääl. Ligi 10 aastakka om Valgjärve külän toimõndanu siidrikoda, miä päämidselt tege käsitüüsiidrit. Põh’a-Eestist mi kandi mäki vaihõlõ [...]


Aasta külä Leevaku kuts suvõl küllä

Põlva maakunna aastaga küläs valit Leevaku om tunnõt hüdroeelektrijaama perrä. «Tulkõ kaema, kuis eelektri tuutminõ käüse,» kuts aoluuhuvilinõ Konsapi Aigar, kiä tuud suvitsõl aol näütäs. Leevakul eläs kirju perrä pia 300 inemist. Rahvas käü kokko inneskiste koolimajja, kon om raamadukogo kah. Üts küläelo vidäjä, Bergmanni Tiina kõnõl’, et külärahva kõgõ suurõmba tahtmisõ omma vahtsõnõ küläkeskus [...]


Jutuvõistlusõlõ saadõti timahava 81 juttu

Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ tähtaig oll’ 20. märdikuu päiv. Võistlusõlõ saadõti 81 juttu, kirotajit oll’ 45. Parhilla omma jutu hindamiskogo käen, kokkovõtõ ja preemiäsaaja trükitäs är järgmädsen Uman Lehen. Ku muido om egä aastak jutuvõistlusõ kokkovõtmisõ puhul tettü kirotajidõ kokkosaaminõ, sis timahava jääs seo pido koroona peräst är. Avvuhinna saadõtas kirotajilõ postiga vai tuu toimõndaja [...]


Uma Lehe teljä või võita muudsa telefoni

Vahtsõaastakuu alostusõn loositas tsihtasotusõ Kultuurileht välläandidõ teljide vaihõl vällä telefon Apple iPhone 12 Pro Max. Nii om võimalus telefon võita ka Uma Lehe teljäl. Telefon loositas vällä kõigi Kultuurilehe välläandidõ eräisikist teljide vaihõl, kiä omma tennü aastatelmise vai e-arve püsümassõlepingu 2020. aastaga 1. rekekuust kooni 31. joulukuuni. Ligemb teedüs kampaania kotsilõ kodolehe kl.ee päält. Kultuurilehe [...]


Kas kõnõlõma piäs inemine vai raha?

Üts mu tutva kõnõl’ säändse luu. Tä oll’ aastidõ iist üte langi pääle mõtsa ülestüütäjäs palgatu. Egä õdak pandsõ tä uma välläveetü palgikuurma kirja. Ku lõpus palka masti, üteldi, et om 300 tihhu üles tüütänü. Ku miis naas’ seletämä, et täl om kõik kirja pantu ja pidänü 400 tihhu olõma, üteldi: «See mees räägib liiga [...]


Rongaimäst (-esäst) ja võõrutamisest

Latsi kasvatamise man tasus snitti võtta eläjide päält. Põlvkondõ konflikti tulõ kaia ku võõrutamise vaivuisi, midä saa paranda.   Urmi Aili paistus ollõv hää probleeminägejä. (Kae luku «Ronga- vai kanaimä» https://umaleht.ee/article/kana-vai-rongaima/ eelmädsest Umast Lehest – toim) Kui kiäki probleeme üles ei nõsta, kasusõ nuu üle pää. Ronga- ja kanaimä probleem om ammust saani kõigil silmä [...]


Maskiga ja ilma

Medägi tetä ei olõ, nüüd tulõ mask kotust vällä minnen egal puul üten hoita, selle et bussin, rongin, poodin ja muijal katusõ alh ja rahva siän enämb ilma liiku ei tohe. Võti sis kah ildaaigu liina minnen kätte ja naksi pruuvma, kuis tuu kandmine om. Keväjelt es olõki vääga vaija, selle et ku kõik asutusõ [...]


Kiri Kapstamäelt. Valgusõkiir pümehüsen

Om aasta kõgõ pümmemb aig, seo aig, kon saami inämb märgota, puhada ja uma henge sisse kaia. Ummõtõ või pümehüs pall’odõlõ rassõlt mõoda. Panõ tähele esiki tuud, kuis viil rehekuul, ku päävä pikembä ja valgust inämb, om mul rohkõmb energiät, rõõmu ja vahtsit lindajit mõttit. A märdikuu lõpun nakka ma kah väsümä, inämb ei olõ [...]


Mõtsa seest tulõ hää hõnguga valgus

Om aig, ku välän om maru pümme, tuuperäst läts’ Uma Leht valgust otsma, ja löüdsegi tuud riiulidõ ja kastõ kaupa Proto talost Viira külän Räpinä vallan. Wiera kündlekotta sisseastja saa edimädse teretüse nõna kaudu. Jah, siist veetäs üle ilma lakja valgust, millel om pääleki hää hõng. Kündlekua pernaanõ Alve Merilin nakas’ kündletegemisega pääle 2013. aasta [...]


Sulbi külätiatri pidäsi 15. sünnüpäivä

Mõnõ nädäli iist pidäsi Sulbi külätiatri umma 15. sünnüpäivä. Uurimi juhendaja SAAMO AIRIKA käest, midä külätiatri tege ja kuis sünnüpäiv läts’. Kuis Sulbi külätiatri tegemise pääle naksi? Külätiatri tull’ kokku 2005. aasta jõulukuun inneskidsen Sulbi koolimajan. Edimäste pruuvi tulli juhendaja Saamo Airika ja säidse miist ja naati pruuvma Oskar Lutsu «Perijit». Talvõ pääle tull’ mõni [...]


Priinime lugu: Tagel

Seol nimel om Eestin 133 kandjat. Lisas om kümme inemist vanna muudu kirotõdu nimega Taggel. Nimi sündü päämidselt katõn kotussõn. 1809 pand’ Kanepi opõtaja Roth taa Hurmi mõisa ütele suguvõsalõ. Solillo Jürry, kiä elli tuu ao kottalõ väega pikält, umbõs 1712–1800, oll’ nime saajidõ esä ja vanaesä. Timä neläst teedä pojast edimädsel, Jaanil, poigõ es [...]


Kuis umist puhtist müüdä hiili

Minevä keväjä oll’ mul võimalus kävvü üteh asutusõh, kohe inämbüisil inemisil eloaol asja ei olõ. Tuu asotus oll’ morg ehk rahvakeeli koolnukuur. Mi opjidõrühm pidi sinnä minemä, et nätä, määne inemine altpuult nahka vällä näge. Tohtrõtudõngi olli tuu sisemädse ilo joba valla tennü, mi asi oll’ tuu kõik üle kaia ja tiidmises võtta. Nõrgõmbidõ närvega [...]


Mu edimäne oppaja Tuulingu Enn

Mino edimäne oppaja Vana-Koiola koolin oll’ Tuulingu Enn. Luulõtuisi kirot’ tä Meinhard Aleksa nime all. Timä lugu om ka võrokiilne «Vana sann», midä egä mi kooli lats õkva unõ päält mõistsõ lukõ ja laulda. Kooli 2. klassi latsist oll’ täl sääne lugu: «Vennal varsti tuleb karta, et tast ette jõuab Marta. Kepp see raiskab palju [...]


Tossu Tilda pajatus

Juumisõvastanõ loeng   1985. aasta piimäkuun läts’ käümä viinajuumisõvastalinõ säädüs. Mis juunipüürdest vällä tull’, om esiasi… Ütte Võromaa rahvamajja kutsuti loengut pidämä kats liinamiist. Üts kõnõl’ luudusõmärke perrä ilmakaemisõst, tõõnõ oll’ lõpõtanu Võrol tehnikumi ja mõistsõ valmis tetä mõnõ tarviligu müüblitükü. Kooliaost olli joonissõ kah alalõ hoitu. Loengidõ iist masti – mis võisõ liinamiihil ülesastmisõ [...]


Muda Mari pajatus

Sandiaig om läbi, maskiaig lätt edesi   Ma kuuli raadiost, et märdi- ja katrisandi omma uma juuskmisõ är joosnu, a maskõ piät iks edesi kandma. Tuu tähendäs, et iks viil ei tunnõ är noid inemiisi, kiä sullõ vasta kaesõ. Ku telekah om noilõ maskõga inemiisile sakõhe nimi mano kirotõt, sõs uulidsa pääl omma kõik üttemuudu [...]


Parm tsuskas: Verrevmütsükene

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.