Seod nimme kand Eestin 57 inemist. Eesti kiräkeele muudu kirotõdut nimme Humal kand 97 inemist. Pandmisõ kotussõ perrä erälde hoita näid ei saa, selle et tuudaigu, ku nimmi panti, es lasõ kiräviis vahet tetä, kas üteldi võro muudu [hummal] vai eesti muudu [humal], kirotõdi egäl juhul Hummal.
Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal pand’ opõtaja Roth seo nime Karste mõisa Huma Jaani (Humma Jahn) perrele tuuaolidsõn Huma talon. Urvastõ kihlkunna Liinamäe mõisan sai säändsesama priinime Vorsti talo sulatsõ pere. Vahtsõliinan sai seo nime Nõnova küläst peri Tann’o, kiä oll’ poolõsmehes üten Möldre külä talon. Tuu perre noorõmbil latsil ja poja Juhani latsil olli hariligust aost iinpuul muudsa saksa muudu mitmõst edenimest ristinime, nt Wilhelmina Katharina ja Kristin Dora. Hariligult näütäs sääne nimevalik antvärgis olõmist ja lähkümbät läbikäümist mõisarahvaga.
Nelläs kotus, kost sääne nimi peri om, om Saarõmaa Leisi mõisa Kärebiku talu. Geni näütäs, et Leisist peri nimme (edimält Hummal) omgi valdavalt naat kirotama Humal. A kiräkeelestämist Hummal > Humal om ette tulnu ka näütüses Kanepi suguvõsan.
Nime peritolo om egäl puul humala taimõga köüdet. Ka talonimi Huma tulõ arvada tuust. Võro mõisa Huma talon panti niisamatõ edimält Hummal, a tan muutu nimi ildampa kujulõ Humma, vahtsõn kiräviien Huma. Nimel Huma om 9 kandjat.
1921. aastagal Setomaal võeti Hummal Petseri vallan ja Humal Pankjavitsa vallan. Seod nimme valiti ka eestistämisel. Viiel kõrral võeti võõraperädse nime asõmalõ Humal Põh’a-Eestin, ütel kõrral Tudebergi asõmalõ Tartun. Kasaritsan vahetõdi kõrra nimi Kall nimes Hummal.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.