Kuimuudu ummõlda hindäle kaldsa – vana ao moodu perrä püksü –, tuu kotsilõ om valmis saanu umblõmisõoppus «Hargla lakaga püksid».

Oppusvihu kokkosäädjä Orava Kairi om rätsepäs opnu käsitüüoppaja, kiä perämädse kümme aastat om uurnu ja ummõlnu vanamooduliidsi pikki pükse. Harglõ pükse umblõmisõ oppus om joba kolmas vihk sar’ast «Maavalla meeste pikad püksid», midä Kairi vällä and. Varatsõmba vihu oppasõ tegemä seto kaadsu ja mulgi kortspersega kaltsõ.

Kairi huvi vanaaoliidsi pükse uurma ja umblõma naada tull’ tuust, et rahvarõivakandja mehe es olõ rahul, et nä piät lühkit pükse kandma. «Ku ma naksi rahvarõividõ tegijide käest uurma, määndse omma rahvarõivapüksü, sis nä es mõista tuud üteldä, ütli, et püksü omma püksü,» seletäs tä. Nii naas’ Orava Kairi Eesti Rahva Muusõumist uurma, määndse püksü sinnä kor’adu omma, ja noidõ päält umblõmisõ skeeme maaha tsehkendämä. Harglõ kihlkunnast om muusõummi jõudnu kolm paari pükse.

Värskin vihun om kirän Harglõst peri pükse umblõmisõ oppus. «Tan om mitmit variantsõ, kuis oll’ originaalil. Ma kõkkõ ei teesi originaali perrä, a olõ jätnü võimalusõ tetä ka peris originaali perrä,» kõnõlõs Kairi. Vihk om mõtõld kõigilõ huviliidsilõ, innekõkkõ rahvarõividõ tegijile ja kandjilõ.

Orava Kairi lupa, et vii vihu müüki Võromaa muusõummõlõ, käü noidõga laatu pite ja kuulutas Mol’ovihun. Vihk piäs jõudma ka Harglõ kandi raamadukogodõlõ.

Rahmani Jan


Orava Kairi näütäs umma trüküvärskit Harglõ pükse umblõmisõ oppust. Rahmani Jani pilt

Kaldsa – nii kutsuti vanõmbal aol üte seereummõlusõ ja õgva seerega pükse. Noid või olla väega esisugumaidsi muudõga. Vanamooduliidsi pükse jaos lõigati rõivast vällä terve kandilidsõ tükü ja jalgu vaihõlõ ummõldi kolmõ vai nelä nukaga tükke – põrnu. Vüükotussõ sai kokko köütä paila, ildamb värvliga.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit