Ma hiitü ütspäiv peris är. Telekast näüdäti filmi «Nipernaadi». Vana hää film, miä om tettü Gailiti Augusti eesti kirändüsklassikahe kuuluva rändäjäromaani «Toomas Nipernaadi» perrä ja kon saa nätä ka hulga Lõuna-Eesti paiku. Näi tuud filmi edimäst kõrda joba latsõn sis, ku tä valmis sai, 1980. aastidõ keskpaigan, Vahtsõliinan. Sääl oll’ pidolinõ filmi näütämine ja ka mõni filmitegijä oll’ tulnu kaejidõga kokko saama.

A no näüdäti telekan inne alostust säänest teedüst, et filmin või olla häirvit stseene. No määndsit segävit pildikeisi saa sääl olla? Hää külh, maja pandas palama, tuu või kedägi sekä. Pull lüü sarvõ peremehele tagaotsa. Kassõ nõstõtas turjapite üles. Päätegeläne kõnõlõs naisilõ ulli juttu. Naanõ tulõ autoga perrä ja vii rännümehe kodo är…

A kõik nuu omma elolidsõ as’a kunstilidsõn filmin ja ma ei saa kuigi arvo, kiä tulõ tuu pääle, et naidõ iist hoiata. Niimuudu olõs hulga lihtsämb kõigilõ sündünüile kõrraga är üteldä, et elon või ette tulla hulga häirvit asjo. Ja telekalõ võinu kõrraga pääle kirota, et kõik, miä säält tulõ, või su ello sekä.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit