Egalpuul nimmatas är, et inemiste arv om perämidse saa aasta joosul hirmsalõ kasunu. Kiäki ei paista nägevät, et rebäste arv om kah nõsõnu, ja mitte veidü.

Kui tegeldä mi väiku Eestiga, sis maainemiste arv ei olõ kasunu, om hoopiski kahanõnu. Väiksen Kuldrin, kon ma üles kasvi, lavastõdi mu latsõiän operetti, jagusi nii näitlejiid ku publikut. Mul imä kah mängse ja laul’ imeilusat laulu, esi imeilusan roosan (marlist) kleidin. Kas põrõlt lövvüs perrätegijiid?

Eesti rahvaarv om kasunu liinainemiisi arvõl. Kelle arvõl om kasunu rebäsiide arv? Targa mehe omma kindlas tennü, et rebäste normaalnõ tihedüs om üts repän säitsme ruutkilomiitre kotsilõ. Sis saava nimä hindäle loodusõst söögipoolitsõ ja inemist suurt ei sekä. Põrõlt om pakutu, et rebäsiid või olla 50 kõrda inämb, ku loodus toita jõud. Meelega mõista, et mõts jõud iks toita niisama pall’u ku innegi, järelikult eläse ülearutsõ rebäse liina- ja alõvitoidu pääl. Tegelikult tulõsi viil ka kähriku manu liita, noid innembä es olõ. Ja saamigi umbõs säändse arvu, et ku Eesti inemise olõs ka niisama jõudsalõ siginü, ollu meid ligi 100 miljonit (hoidku taivas tuu hädä iist!).

Rüüvluumõ vasta om rahva siän ollu liikvõl mitmiid kavaliid nõksõ. Rebäse vasta avitavat tuu, et puiõ vai postõ pääle kusõt, võimalikult korgõlõ. Jah, mehe võiva jo esädse rebäse är hiidütädä, et kiäki näist korgõmb elukas eläs ja jätt ummi märke maha. Aga midä tetä imätsiide rebäsiidega, kiä esiki inämb murdva?

Mõnõlt puult soovitõt verevä (soojendus)lambi palama jätmine tulõtas mullõ miilde küsimust tarkadõ klubilõ: misperäst kandsõ Napoleon valgiid trakse? Kiäki ei tiiä, aga sis tulõ Ivo Linna ja ütles: «Et püksi maha es sadanu.» Ja tulinõ õigus: imperaator piat kah ummi delikaatsit isikuandmiid kaitsma. Seos punadsõ tulõga om katõsugunõ: 1) Suurjagu rüüvelukiid omma karuslooma ja lämmi võtt näil karva vallalõ. Tuu umakõrda lüü kõik elu ja siginemise segi. Muide, kana nakkasõ kah lambi all sulgima ja ei munõ. 2) Üle poolõ rüüvluumõ tegutsõsõ üüse ja verrev valgus and näile märku, et üü ei olõ käen.

Om viil üts nipp. Rüüvli pelgäse suuri luumõ. Mul om näütüses hopõn, kiä kand rebäsiide ja kährikiide vasta erilist viha. Hobõsõkoplide nimä tulla ei julgu ja kana omma tuu är taibanu, hoitva hobõsa ligi.

Hää välläopat pini om muiduki kah joba puul võitu. Pini ei peaki olõma nunnutamises, tä piät hinnäst tundma perren vajaliku liikmõna. Niimuudu, ütstõist toetadõn, saami ülerahvastusõ (rüüvloomarahva) vasta inämb-vähämb võidusaisu vai vähembält viigi.

Kõgõ suurõmb mõtlõmatus om näpuga jahimeeste poolõ näütämine. Jahimiis ei tohe asulan paukugi tetä, timä lätt mõtsa ja tapp sääl perämidseki ausa rebäse maha. Liina- ja alõvirebäse pidävä naaru ja murdva kannu edesi.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit