Uudissõ

Valmis sai Harglõ lakaga pükse umblõmisõ oppus

Kuimuudu ummõlda hindäle kaldsa – vana ao moodu perrä püksü –, tuu kotsilõ om valmis saanu umblõmisõoppus «Hargla lakaga püksid». Oppusvihu kokkosäädjä Orava Kairi om rätsepäs opnu käsitüüoppaja, kiä perämädse kümme aastat om uurnu ja ummõlnu vanamooduliidsi pikki pükse. Harglõ pükse umblõmisõ oppus om joba kolmas vihk sar’ast «Maavalla meeste pikad püksid», midä Kairi vällä [...]

Uudissõ

Vana-Võromaa muusõumi uutva uudistajit

Suvõ alostus näütäs, et inemise tahtva pääle pikkä kotonistmist ja latsi e-oppamist puhada, kotost vällä minnä, midägi põnõvat ette võtta. Pall’o liina-võrokõsõ tulõva küllä ummilõ tutvilõ ja sugulaisilõ Võromaalõ. Midä Võromaal küläliidsile näüdädä, kohes ütenkuun minnä? Päävätsel aol om kaemist ja as’atamist nii latsilõ ku suurilõ muusõumõn. Vabaõhumuusõum nii Karilatsi ku Kuutsi külän võtt küläliidsi [...]

Uudissõ

Pajupuu Vaike mälehtüspink

No om sis elopõlinõ koolioppaja ja naisikoori Kannel pikäaolinõ president Pajupuu Vaike (1935–2019) saanu kah uma pingi. 1. piimäkuu pääväl võtt’ Võro liinapää pingi plaadi iist Vaike lemmiksalli. Pink om Korõli oja pargin, perre puult Vaike mälehtüses istutõdu paiu lähkün. Pildi pääl ist pingi pääl Võro liinapää Allasõ Anti ja takanpuul mäng pasunakuur. Plumanni Kaja-Riina [...]

Uudissõ

Mõnistõ kooli muusigapesä uut vannu ja nuuri opma

No om õigõ aig hinnäst kirja panda järgmädses aastas muusikat opma. Mõnistõ kooli man toimõndas muusigapesä, kon saa oppi pall’o esisugumaidsi pille. Sääl oppasõ Roose Celia, Laube Kadri, Lepassoni Kadri, Hainsoo Meelika, Kaasiku Ott ja Laube Reet. Kõrra nädälin om eräle pillitunn ja kõrra 60–90 minotit rühmän mängmist. Roose Celia man saa oppi ka muusigateooriat. [...]

Uudissõ

Esi põlvkundõ kunstinäütüs kultuurikuan

19. piimäkuust om Vana-Võromaa kultuurikuan valla suvõnäütüs «lahtiÜhtimine», kon esi põlvkundõ kunstnigu näütäse tuud, ku pall’o tukõ pakk läbikäümine ummi umatsidõga. Näütüsel omma välän kunstnigõperride teossõ: latsõ ja vanõmba omma vällä valinu tõõnõtõõsõ kunsti. Näütüsele omma ummi töiega vällä tulnu imä ja tütär Kase Eve ja Kaarma Anna, Nukke Mall ja Soonseina Regina-Mareta, Koppeli Kai [...]

Uudissõ

Vabahussõa monument uut tukõ

20. hainakuul tetäs Verskan pidolidsõlt vallalõ mälehtüsmärk Petserimaal Vabahussõan hukka saanuilõ. Monumendi lõpõtamisõs uut SA Setu Kultuuri Fond inemiisi tukõ, kontonummõr om EE722200221041933698, seletüs «Vabahussõa monument». UL

Juhtkiri

Häirvä stseeni ütest elost

Ma hiitü ütspäiv peris är. Telekast näüdäti filmi «Nipernaadi». Vana hää film, miä om tettü Gailiti Augusti eesti kirändüsklassikahe kuuluva rändäjäromaani «Toomas Nipernaadi» perrä ja kon saa nätä ka hulga Lõuna-Eesti paiku. Näi tuud filmi edimäst kõrda joba latsõn sis, ku tä valmis sai, 1980. aastidõ keskpaigan, Vahtsõliinan. Sääl oll’ pidolinõ filmi näütämine ja ka [...]

Märgotus

«Mu liin, mu kiil» om käümä lännü!

Puulpääväst, 13. piimäkuust läts’ käümä ettevõtminõ, kon egä päiv kooni suvõ lõpuni tulõ kell 11 Võro liina keskplatsi pääle üts inemine, kiä kõnõlõs umma luku umast liinast uman keelen. Edimädsel pääväl oll’ kõnõlõma tulnu Toomiku Siiri, kiä om kogõnu reisijuht. Siiri mõistsõ kõnõlda nii, et päält tunniaolist juttu oll’ hallõ ärki minnä. Kullõjit oll’ edimädsel [...]

Märgotus

Ülerahvastus

Egalpuul nimmatas är, et inemiste arv om perämidse saa aasta joosul hirmsalõ kasunu. Kiäki ei paista nägevät, et rebäste arv om kah nõsõnu, ja mitte veidü. Kui tegeldä mi väiku Eestiga, sis maainemiste arv ei olõ kasunu, om hoopiski kahanõnu. Väiksen Kuldrin, kon ma üles kasvi, lavastõdi mu latsõiän operetti, jagusi nii näitlejiid ku publikut. [...]

Märgotus

Hiusõkarva ei pea poolõs ajama

Taad bussi pääle ja säält maha minegi juttu om no peris pikält aet. Meil omgi sääne muud, et mõni asi võedas ette, targutõdas ja aijas haussi kah, aga peräst jääs asi nii, nigu ennegi oll’. Selle et ummi vahel üldä om päätähtis, määne inemine tulõ tõsõlõ vasta ja määne ei. Ma elä suurõmba liina külle [...]

Märgotus

Kas koroona nakkas läbi saama?

Ma tahassi küssü, kas koroona saiõ seos kõrras läbi. Inemise, kes ku vangin olnu, umma kõik vällä tulnu. Ei määnestki vaihõ hoitmist ega maskõ. Lätsi esi kah jo tüüle. Minnen panni maski mol’o ette, kuigi tuukõrd es näe ma inämb üttegi maskiga inemist. Ma olli ainumanõ. Kõik mu ümbre kaiva minno säändse kahtlustaja näoga, et [...]

Märgotus

Tõsõ kundi otsast. Aig

Ma olõ ao pääle elon peris pall’o mõtõlnu ja jõudnu uman pään sändse arvosaamisõni, et aigu ku säänest ei olõki olõman. Ao um inemine umal aol, pall’o aigu tagasi, vällä mõtõlnu ummi tegemiisi hindamisõs. Et kuigi hinnäst mõõta. Ku kaia luudusõn ümbre, sis ei kitsõl ei põdral, ei puhmul ei puul ega hussil maa seen [...]

Märgotus

Muusõumist ja lipsust

Mul tull’ ütskõrd juhus, ku ma pidi ütele ehitüsmehele, kiä umma tüüd külänt korgõlt hinnas’, seletämä, mille ülepää muusõummõ maa pääle vaia om, mille riik siiä rahha raiskas. Ma küsse tä käest, kas täl lips om rõivakapin. Miis kaiõ mullõ ulli näoga otsa ja ütel’, et om, et om õigõ mitu tükkü. Ma küsse sis [...]

Elo

Koogiküdsäjä Daisy plaan kohvikut

Kesk Varstu alõvikku vanan apteegimajan om Antoni Daisy sisse säädnü koogiküdsämiseköögi. Huvi torditegemise vasta om Daisyl olnu jo latsõst pääle, no om huvialast saanu tüü ja plaanõgi mano tulnu. Üts plaan om seo suvi säälsaman vanan majan kohvik valla tetä. Mõnõlgi puul joba tunnõtust kogonu Daisy ei olõ küdsämist kongi eräle opnu, om esiopja. A [...]

Elo

Priinime lugu: Hummal

Seod nimme kand Eestin 57 inemist. Eesti kiräkeele muudu kirotõdut nimme Humal kand 97 inemist. Pandmisõ kotussõ perrä erälde hoita näid ei saa, selle et tuudaigu, ku nimmi panti, es lasõ kiräviis vahet tetä, kas üteldi võro muudu [hummal] vai eesti muudu [humal], kirotõdi egäl juhul Hummal. Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal pand’ opõtaja Roth seo [...]

Perämine külg

Ütsainus normaalnõ eestläne

Mullõ miildüs mõnikõrd aastan üle piiri kaia ja esiki minnä, selle et kotun mul aigu mol’uta ei olõ vai ma tuud lihtsäle ei mõista. Esä om tiidmise pääle, ku ma jälki maailma kolkma lähä, soovitanu innembä telgiga Mustajõõ viirde minnä. Mille, ei tiiä. Minevä aasta mihklikuu viimätsel nädälil, ku armsa kodupaiga ilma olli jo suurõ [...]

Perämine külg

Hääd und, võro luulõ klassik!

KAALEPI AIN (4.06.1926 – 9.06.2020) om üts mu suur noorõiä oppaja ja mul om süäme pääl ütte-tõist, midä tälle perrä üteldä, no, ku tä pikäle unõlõ suiknu om. Tutvas sai mi Tartun, ku ma luulõtajidõ siän liikma naksi. Tä tull’ eräle minoga võro kiilt kõnõlõma ja takast tõukama võro asja ajamist. Timä oll’ tekev Iheri [...]

Perämine külg

Tossu Tilda pajatus

Mille Haanin hernest es saa külbä Õndsa Hruštšovi vai lihtsäle Nikita valitsõmisõ aol ai üts kampaania tõist takan. Iks tuuperäst, et Ameerikast ette jõuda. Kõgõpäält mais, sis hernes ja uba, tsukrupiit kah… Täämbä tiiämi, mis tuust kõgõst vällä tull’. A partei käsk tull’ täütä. Kontrolli korgist kommisjoonõst nika aokirändüseni hoitsõ silmä pääl. Võro lehe mant [...]

Perämine külg

Muda Mari pajatus

Om nii va? Ma kuuli raadiost, et ku kirä pääle kallimba margi pant, sõs lätt kiri kipõmbahe peräle. A kost tuu Omniva tiid, et ma uma külä poodisaina pääle postkasti tuu kallimba kirä panni? Kas nä käävä sõs egä päiv kaemah ja võtva är õnnõ nuu kallimba kirä ja tõõsõ jätvä viil uutma? Vai piä [...]

Perämine külg

Parm tsuskas: hääd jaanipäivä!

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.