Raamat Võromaa vanasõnnost

Võro instituut om vällä andnu vahtsõ raamadu «Võrukeelseid vanasõnu» alapäälkiräga «Keelekastja käsiraamat». Raamatuhe om är trükit päält 2500 vanasõna, miä omma kokko kor’atu Vanalt Võromaalt ja lõunaeesti keelesaari päält ja jõudnu Eesti kirändüsmuusõummi vai Eesti keele instituudi arhiivi. Raamadu sääd’ kokko Kalla Urmas, pildi tsehkend’ Varustini Andres. Mink kotsilõ vanarahvas kõgõ inämb vanasõnno om tennü? [...]


Mõnistõn sai valmis vahtsõnõ vannamuudu kuur

Mõnistõ talorahvamuusõumin sai seo süküs vahtsõ vällänägemise vankrikuur: seo tüü man pruugiti vanno ehitüsvõttit, midä tundas õnnõ Lõunõ-Eestin Piitre jõõ lähkün. Vahtsõl kuuril omma savikivist ja kalkkivist kandõposti. Säändse moega kuurõ ja küüne või nätä õnnõ Mõnistõ kandin, kon Piitre jõõ veeren lövvüs kalkkivvi. Pall’o tuud kivvi siski ei olõ, tuuperäst tetti inneskidsel aol kah [...]


Võrokõsõ välläkutsõ mäng härgüt’ kõnõlõmist pruuvma

Üten võro keele nädäliga sai läbi mäng «Võrokõsõ välläkutsõ», miä härgüt’ nii alostajit ku mõistjit täütmä lihtsit ja lõbusit ülesandit, miä näütäse, et egäüts saa võro keele kõnõlõmist har’otõn umma keelemõistmist praavita. Mängjit tull’ 100 ümbre, a kuulda om, et pall’o inemise teivä ülesandit ka lihtsähe hindä rõõmus ilma tulõmuisi är saatmalda. Sotsiaalmeediän miildü inemiisile [...]


Kõrrastõduid mõttit ja selget pääd!

Mul om üts sõbõr, kellele miildüs anomit mõskõ. Esieränis sis, ku õdagu om olnu määnegi suurõmb pido ja kraanikauss hummogus esisugumaidsi klaasõ ja taldrikkõ täüs. Sõbõr ütles, et timäl avitas kuionu ketšupi taldriguveere päält maahakraapminõ mõttin selgust luvva ja haigõt pääd tohtõrda. Uman täämbädsen mõtõlusõn võtt ka Pulga Jaan prügü tekütämise ja koristamisõ jutus. Tä [...]


Mi viguridsõst võro keelest

Vaimuka sõamehe es jää Võromaal keelega hättä   2014. aastaga keväjä oll’ lehekuun üts suurõmbit kaitsõväe ja Kaitsõliidu oppuisi Võromaal. Ja juhtu nii, et kuna suurõ ülembä kõik muialt ku Võromaalt peri olliva, sai must CIMIC. Tuu om lühend inglüse keelest ja tähendäs inemist, kiä tege kuuntüüd sõaväeläisi ja tsiviilinemiisi vaihõl. Ülembäs määräti tollõaignõ Järvamaa [...]


Kana- vai rongaimä?

Ma olõ imä. A küsümüs um tollõn, kas kanaimä vai rongaimä. Ku latsõ olli väiku, sis vast iks kanaimä. Kõik aig murõhti, ku kiäki haigõs jäi vai haiglahe panti. Ku latsõ jo kooliiälidse olliva, sai käütüs tüül 24tunnilidsin vaihtuisin. Tuu üüpäiv, ku ma koton es olõ, kujundi mu latsi sõbra, ütiskund ja uulits. Pätis kül [...]


Egaütel om hääd, medä miilde tulõta

Hingipääväl kõnõl’ Vikerraadion rahvakultuuri uurja ja pühäpaiku kaitsja Ahto Kaasik. Tuust jutust jäi kõrva, et mi ei pea hingipääväl ega ammuki kõgõl hingiaol uvvõstõ nuid kõiki leinama, kiä lännü omma. Vanarahvas kutsõ hoobis ummi siit ilmast lännü sugulaisi hingi kodu söögilaua viirde ja sanna, tahtsõ naile kinnitä, et naa ei olõ unõtõt, ja tulõti õks [...]


Kojamiis ja prügü

Elu siin mi Kõgõkogun paistus olõvat nii kõrraldõt, et üte tegevä sitta ja rämpsu, mille tõsõ parasjagu jõudva är korista. Kui rämpsu tetäs veidemb, sis jääs mõni koristaja tüüldä ja nälga; kui aga tetäs inämb, sis lätt elu väega jälles ja om võimalus umahindä sita sisse är uppuda, nigu ennust suur päälik Seattle uman kuulsan [...]


Tõsõ kundi otsast. Kõgõl um hing

Hingiaig pand hingi ja hinge pääle märgotama. Mul um elon olnu hingiga peris pall’o kokkoputmist. Mu vanaimä saadõti vaimuhaigõmajja, selle et tä kõnõl’, et näge tollõ vai tõõsõ kadonu inemise hinge ja saa näidega kõnõlda. Tuu jutu pääle arvati, et tä ei olõ Eesti jaos normaalnõ inemine, tulõ är isoliiri. Ka imä kõnõl’ mito kõrda, [...]


Terävä meele ja keelega Kõivupuu Marju

JUUBÕLIINTERVJUU. Küsümüisile vastas tunnõt võrokõnõ Kõivupuu Marju, kiä tähist’ minevä nätäl umma 60. sünnüpäivä. Kes Sa olõt, Marju? Olõ Võrumaal sündünü ja üle Tartu Talinahe jõudnu naistõrahvas, kedä huvitas ilmaelu egä võimaligu kandi päält ja kiä küsüs surmani: a mille, a mille, a kuis tuu õks NII saa… Olõ perädü uhkõ imä ja ämm: mul [...]


Tõisi ja hindä unistusõ

ARVUSTUS. Vahtsõn tähtraamatun om ütsjagu nuuri ja ka mõni tsipa vanõmb võrukõnõ unistanu, mia võinu olla Võrumaal aastal 2030. Noorõ nuuris, aga kui põhikooli tütrik kirutas, et «unista tasus ja ummi unistuisi kallal ka tüüd tetä ja vaiva nätä», sis tuu om joba noortõ suhtumine, millest meil, vanõmbiil, tasus unista. Tulõ miilde uma põhikuul, kon [...]


Priinime lugu: Lang

Seod nimme kand Eestin 461 inemist. Nimi panti 20 mõisan Liivimaa ja 8 mõisan Eestimaa kubõrmangun. Nimel Lang oll’ ka varahampa kandjit, näütüses Viljandi liinakodanikkõ, selle et saksa keelen tähendäs taa nimi jo lihtsalõ ’pikk’. Tõnõ priinimi, midä saksa keele sõna perrä panti, oll’ Lange ’pikk’, minkal om parla 63 kandjat. Ku nimi om seost [...]


Ei juhtu midägi!

Oll’ 1970. aastidõ tõnõ puul, ku käve Pihkva-Riia kivitii ümbreehitüs. Tuu tii oll’ ehitet tsaariaigu Katariina II käsü pääle. Vinne aigu oll’ sinnä pääle pantu asfalt. Kaardi perrä olli sääl küländki pikä sirgõ. Inne vaihõpääl tekse tii mõnõ haagi ja läts’ sis jäl sirgõ tsihiga edesi. Rahva jutu perrä oll’ Katariinal juunlavvaga tiitsihi tõmbamisõl sõrmõ [...]


Tossu Tilda pajatus

Supilugu   Kutsõkoolin olli kokas opman päämidselt tütrigu, nuurmiihi oll’ näide hulgan ütsikit. Mille õkva sääne ala, tuud tiidse nimä esi. Pall’o hoitsõ kõrvalõ Vinne sõaväest. Kuul oll’ kuul ja tütrigel kah silmärõõmu. Mõnikõrd tekkü nuuri vaihõl lämmämb läbisaaminõ. Ütest paarikõsõst tan juttu tulõgi. Supikiitmise praktikumin tull’ supp kiitä hinde pääle. Supipaa panti podisõma. A [...]


Muda Mari pajatus

Uma kõrvõnu mekk   Ma kuuli raadiost, et uma kandi söögikraam om tervüsele iks kõgõ parõmp. Selle vast laado päält tuud hääd kraami ostõtaski. A riigipiiraku küdsämise man om viimätsel aol kül hättä jäädü. Olku sõs söögikaardi pääl tordi vai kotletisaia. Kõik om segi nigu pudõr ja kapsta. Egä pernaanõ tiid, et hää söögi või [...]


Parm tsuskas: Buratino pand maski ette

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.