Seod nimme kand Eestin 461 inemist. Nimi panti 20 mõisan Liivimaa ja 8 mõisan Eestimaa kubõrmangun. Nimel Lang oll’ ka varahampa kandjit, näütüses Viljandi liinakodanikkõ, selle et saksa keelen tähendäs taa nimi jo lihtsalõ ’pikk’. Tõnõ priinimi, midä saksa keele sõna perrä panti, oll’ Lange ’pikk’, minkal om parla 63 kandjat. Ku nimi om seost saksa keele sõnast tulnu, sõs om küländ harilik, et kiräkuiõn om vaheldunu Lang ja Lange. Näütüses Kärknä mõisan (Äksi khk) pantust nimest Lang om saanu nii Lange ku Lang. Tuu suguvõsa kõgõ tunnõtumb perrätulõja om arheoloog ja muinastiidläne Lang Valter.

Võrumaal ei olõ kah muiduki saksa keele sõna nime alussõs võimalda, a päämidselt om pruugit tõist sõnna: lang, umastavan käänüssen langa. Joba 1809. aastagal pand’ praosk Roth Erästvere mõisa Keerdo Aadami pojalõ Reinulõ ja tütrile (Mari, Liiso, Ann) vahmiilinimes Lang. Huvitav, et õkva eelmine nimesaaja hengeraamatun om saanu nime Ling. 1819 oll’ Reinust saanu Sika Rein (Lang) Vana-Piigandi vallan, sõsara ellivä iks Erästveren. 1826 kolisi Reinu pere Kitsõmõisalõ (Pikäjärve), 1832 Erästviirde tagasi. Tuuperäst taa nimi Pikäjärve mõisan pantu priinimi joht ei olõ.

Karula mõisan saiva nime Lang esä Jukk ja poig Mikk. Mikul uma naasõga latsi es olõ. Vällä kuuli ka Vana-Antsla Tatrigult peri Langa nimi. Perästidse Urvastõ kihlkunna Langa omma hoobis Mulgimaalt üten tuudu nime kandja.

Timo mõisan Põlva kihlkunnan saiva Langa nime kats velle perridega, peri Rummõ (Rome) talust. Haani mõisan sai seo priinime üts perekund Kääräku (Karrako) küläst. Vahtsõliinan oll’ kah mitu peret Langa nime saajit, nimä olli peri Lemmätsi küläst. Tsiistri kandi Langavarigumägi või olla joba priinimest saad mäenimi.

Lisas langalõ, midä kedratas villast vai linast, võisõ sõna lang Võrumaal tähendä kitsast nurmõsiilu. Sõs ku maa viil krunti mõõdõt es olõ, oll’ suur nurm külän tallõ vahel jaet languisi, tähendäs langaviisi. Harju-Madissõl om kah tuud sõnna tunnõt, sääl võtsõ rüäpõimja langi ette. Lõuna puul iks langa. Seo sõna tulõ jälkina saksa keele sõnast tähendüsega ’pikk’. Nöörimaa (saksa Schnurland) om tõnõ sõna nurmõlanga jaos.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit