Võro instituut om vällä andnu vahtsõ raamadu «Võrukeelseid vanasõnu» alapäälkiräga «Keelekastja käsiraamat». Raamatuhe om är trükit päält 2500 vanasõna, miä omma kokko kor’atu Vanalt Võromaalt ja lõunaeesti keelesaari päält ja jõudnu Eesti kirändüsmuusõummi vai Eesti keele instituudi arhiivi. Raamadu sääd’ kokko Kalla Urmas, pildi tsehkend’ Varustini Andres.

Mink kotsilõ vanarahvas kõgõ inämb vanasõnno om tennü? «Vast nuuri vaihõkõrra inne abiello. Sis perreelo kah ja muu inemiisi läbisaamine: rikkide ja vaesidõ, ülembide ja alambidõ. Väega pall’o vannosõnno om ka ilma ja ilmakuulutusõ kotsilõ, miä oll’ talorahva jaos väega tähtsä,» kõnõlõs raamadu kokkosäädjä Kalla Urmas.

Kokkosäädjä hindä üts meeleperätsemb vanasõna raamatust om: «Otav kala, laih liim.» Tuu tähendäs, et parõmb kallimb asi, miä kavva vasta pidä, ku otav asi, miä kõrraga hukka lätt. Kõgõ inämb elotarkust löüd Kalla Urmas säändsest vanasõnast: «Ku miis katõkümne aasta vannu om, sõs om tä kõgõ ilosamb, ku kolmõkümne aasta vannu, sõs kõgõ kõvõmb, ku neläkümne aasta vannu, sõs kõgõ targõmb, ku viiekümne, sõs om kõgõ rikkamb.»

Raamatulõ om saanu 2500 vanasõnna, a kas periselt om näid võrokõisil viil inämb olnu ja kõiki ei olõ jõutu kirja panda? «Kaiõ näid kogoteossõst «Eesti vanasõnad». Sõs oll’ kõik aig kõrval nätä noid Tarto, Seto ja Mulgi ummi. Iks kai, et oi, sääl om nigu ilosampa üteldü vai et sääl om midägi, midä ei olõ või-olla Võromaal kirja pant, a mitte ei usu, et toda olõman es olõ. Või-olla võrokõisil tull’ tuu tarkus nisärtse huuga, et es jõvvava nuu üleskirotaja kirja panda? Või-olla tull’ noid muu jutu sisen ja es saaki tedä nii umaette panda papõri pääle üte jupi kaupa, mis olõssi sis olnu vanasõna,» märgotas võro vanasõnno raamadu kokkosäädjä Kalla Urmas.

Rahmani Jan


Võrokeelitside vanasõnno raamadu kokkosäädjä Kalla Urmas trüküvärski raamatuga. Rahmani Jani pilt

Valik vanasõnno vahtsõst raamatust:

 
• Mõts um vaesõ mehe ait.
• Vihma aigo satas selgest taivastki, põvva aigo ei tulõ’ pilvestki.
• Kui katrepäävä sulatas, sõs andrõpäävä külmetäs.
• Sügüse kõik targa’, keväjä ei kiäki.
• Kiä kassi hoit, tuu hoit ka hobõst.
• Kütt om alasi nälätsemb ku sant.
• Ütski ammõt olõ-õi’ nii sant, et tä miist är’ ei toida’.
• Külm om laisa kubijas.
• Kang om kats miist.
• Kirp lätt innembä Riiga ku sanna.
• Süüjäle pandas ette, vidäjäle taadõ.
• Hää pernaanõ kiit rattapulgast ka pudro.
• Viinal um velitsit, ollõl um umatsit.
• Kuri om noorõlt är’ koolda’, vaiv om vanalt tüüd tetä’.
• Poissmiis puulhärgä, säält süü, kost saa.
• Tagaotsast um süäme mano kõõ lähemb.
• Viis kahru oppat innembi är’ ku üte naasõ.
• Aig om hää miis minemä.
• Ullil uni makus, targal tüü kallis.
• Miä vaivaga saat, tuud hoolõga hoiat.
• Hääd mäletedäs hääga, kurja kuŕaga.
• Kuld paistus eski sita seest vällä.
• Jummal om ligi, hamõ’ viil ligembäl.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit