JUUBÕLIINTERVJUU. Küsümüisile vastas tunnõt võrokõnõ Kõivupuu Marju, kiä tähist’ minevä nätäl umma 60. sünnüpäivä.

Kes Sa olõt, Marju?

Olõ Võrumaal sündünü ja üle Tartu Talinahe jõudnu naistõrahvas, kedä huvitas ilmaelu egä võimaligu kandi päält ja kiä küsüs surmani: a mille, a mille, a kuis tuu õks NII saa…

Olõ perädü uhkõ imä ja ämm: mul om kats poiga ni pojanaasõ. Latsi ja minijidega om mul kõvastõ rohkõmb vidänu ku arvada näil mukka.
Olõ luudustiidüsligu põh’aga humanitaar. Ülikooli oppaja ja tiidläne. Võrukõnõ. Eestläne. Kassi-inemine. (Pini ka ka miildüse, ku nä siirde ei karga ja sällä takan ei haugu, ja kõik tõsõ eläjä kah.) Raamadu-, lilli-, muusiga- ja kõgõ muu kulduuri hull. Küländ terävä sotsiaalsõ närviga. Parõmba meelega mängi miihiga mälumänge ku aja naisijuttu. Ku vaia, käü katusõ pääl vai torrõ säädmän – ku joba olt kortõriühistü juhatusõn, sõs tulõ kõkkõ tetä. Süvva tetä ja kuta kah miildüs.

Kuimuudu või olla tuu, et olõt sündünü hengiaol, mõotanu Su tüüd ja huvialasid (matusõkombõ, ristipuu jne).

Ma ei olõ konagi niimuudu mõistnu mõtõlda, et hingiaigu sündünü latsõna tõmbas minnu veidü rohkõmb surma poolõ. Kuiki surm om minnu hinnästki küländ lähkült kõrda mitu pututanu ja ma olõ pruuvnu timäst arvu saia.

Surma ja matusõkombõ kõnõlasõ elust, inemiisi väärtüisist kõgõ ausambalt, niisama ku ristipuiõ hoitmisõ kaudu saa kõnõlda luudusõ ja mõtsa ja kultuuriperändüse hoitmisõst ni majandamisõst ka kõgõ laemban plaanin. Ellu surmast ja surma elust om perädü rassõ lahuta, nä ommava ku Siiami katsigu.

A süküs mullõ miildüs – seo om kokkuvõttidõ tegemise aig. Sõs tõmbat veidü hõngu, jalutat mahasadanu lehti seen ja lähät uma eluga jäl vahtsõ tsõõri pääle, nõrgan usun, et olõt sällätakka jäänü aastaga veidü targõmbas kah saanu.

Olõt olnu mõnikõrd küländ terävä ütlemisega, a huulmada tuust saanu uma ala tunnustõdus tegijäs. Kas hindä masmapandminõ om rassõ olnu?

Ma olõ pruuvnu kõiki ummi asju aia süämetunnistusõ ja mõistusõ perrä ja hindä meelest küländ tasakaalukalt argumentiiren. Poolõ p….ga tegemine ei kõlba kohegi.

Ma olõ väega halv ideoloog tuun mõttõn, et ku ma olõ minkagi asja puult, sõs ma tahtnu ka vastaspoolõ mõttist arvo saia ja otsi määntsidki kompromisse, mitte kurtõ kõrvuga tõsõst üle sõita vai hoobis maatasa tetä. Ma ei olõ konagi mõtõlnu tuu pääle, et ma taha hinnäst (ja egä hinna iist ni vahendiid valimalda) masma panda. A ega ma nall’alt alla kah ei anna, ku ma õks tunnõ, et aja õigõt asja.

A õigus om, et midä korõmba ossa pääl istut, tuud külmembä tuulõ puhkva ja tuud rohkõmb ütsindä olõt. Olõgi küländ halv karjaelläi, mul om vaia ütsjago pall’u aigu esihindäga olõmisõs ja ummi ratu piten roitmisõs.

Ja kiil om mul terräv kül – ku kiäki õks nakas mullõ musta valgõs kõnõlama, manipuliirmä vai hääst pääst vai määntsegi tagamõttõga õks üle mõistusõ ulli juttu ajama vai niisama vingma, sõs ma timä nahan esi häste olla es tahtnu. A sällä takan ma ei tsusi, kaibama ei lähä ja intriige püstü ei panõ. Sääntse as’a omma mõttõlda elu ja ao raiskaminõ. Ku om midägi üldä, ütlä är ja mine uma eluga edesi.

Vast tuuperäst omgi mul hulga sõpru ja viil rohkõmb perädü häid tutvit, kiä ommava minnu vällä kannatanu sääntsenä, nigu ma olõ, ja kinka om olnu selge rõõm ütitsit asju aia. Ega ütsindä ei tii kiäki midägi.

Miä tege Sullõ täämbädse Eesti elo pääle mõtõldõn rõõmu ja murõht?

Rõõmu tege tuu, et mi ei olõ tegelikult konagi ni häste elänü, ku seo ilma aigu, huulmalda ka tuust, et taa viirus om nüüd vallalõ päsnü ja sund meid umma ellu ümbre kõrraldama. Ka majandusõ mõttõn. Murõt tegegi tuu, et mi ei investeeri tiidüste – mi ei saa ellä õnnõ meelelahutusõst, mõtsaekspordist vai turismist. Mi latsõ omma kül edetabõliin korgiidõ kotussidõ pääl, a väega tõsistõlt piät mõtlõma, kedä mille jaos mi koolita – kas meil õks om vaia mugavuserialasiid? Ja ku inemine opis riigi vai massumasja raha iist, pidänü tä riigile ja rahvalõ ka midägi tagasi andma. Tuu ka ei lää, et meil pellätäs professionaalõ – ma olõ nii mõnigi kõrd imehtänü nii mõnõgi inemise julgust võtta vasta (poliitilinõ) ammõdikotus, ku paistus, et täl olõ-i kõgõ vähämbätki haridust, mis lasknu täl seon valdkunnan mõistlikkõ otsussit tetä vai määnestki tulõvikku visanda. Õnnõ nõvvuandjidõ pääle kah luuta ei saa. Ei tohe nii olla, et and jummal ammõdi, and ka mõistusõ ja karja nõvvuandjit. Ja riiki ei tohe üle reguliiri – parhilla om naid paragrahvõ, midä sa tohet vai ei tohe tetä ja kuimuudu, joba perädü pall’u. Inemine piät opma tegemä tarku otsussit ja esi uma pääga kah õks mõtlõma.

Kuis mi olõmi jõudnu säändsele aigu, et harilikkõ uudissidõga kõrvuisi liigus ka hulga vällämõtõlduid uudissit ja inemise võtva noid üttemuudu tõsitsõlõ?

Õigus, taad digiasku vai prahti oma tõtõstõ perädu pall’u ja seo kõik aja nõrgõmbal inemisel pää ümbretsõõri käümä ni nakas halvõmbal juhul esiki vaimutervüse pääle. Ütest küllest taht inemine jo lihtsit lahenduisi, esi olukõrdu kontrolli… ja tõsõst küllest om nüüd kõgõsugumadsõ võimalusõ tulla suurõ rahva ette ummi (kontrolmalda) mõttidõga, mis inne digiaigu olli õnnõ pooditagutsõ vai sannajutu ja es aja poolõl ilmal pääd segi. Inemise võinu (sots)meediän hinnäst kõvastõ tagasi hoita, 10 kõrda kõik läbi mõtõlda ja sõs postita. Või olla, et mõnõ ao peräst om mõnõ esihindä «targa jutu» peräst perädü häbü, a mis tettü, tuu tettü… ja kõkkõ, mis kuulus, massa-i kipõlt edesi kõnõlda. Hää haridus om siin kah abis.

Kas folkloristilõ tege täämbädse ao infokirivüs häädmiilt vai pand murõhtama? Mille?

Mis siin õks murõhta – kõgõga ei jõvva niivainii tegeldä. Tulõ valli, mis huvitas, ja tuud uuri. Ma esi tunnõ puudust poliitilidsõst folkloorist, huumorist ja satiirist – tuu puhastas õhku. Koroonaaigu veidükese vahtsit miime tull’…

Kuimuudu rahvaperimüse tundminõ täämbädse ao inemist elun edesi või avita?

Kasvai tuu, et tiiät, kost ja kuimuudu süük mi lavva pääle tulõ, et ummi kässiga midägi ilosat vai kasulikku mõistat tetä, om väkev ja kimmäs – tiiät, et ei jää elon hättä… Iinlännü põlvi vaimlinõ maailm and hingele tukõ ja oppas maailma veidü tõistmuudu nuka alt kaema. Kae, muinasjuttõn unistasõ inemise, et olõs pall’o sääntsit asju, mis rassõ tüü inemise iist är tiis, et inemisel olõs vapa aigu… Nüüd om sääntsit massinit inämb ku küländ, a inemisel õks ei olõ aigu, eski nigu veidembäs paistus tõist ollõv jäänü… Aigu piät võtma ja pühhi tulõ kah pitä…ja ahnõs ei tohe minnä, luudusõ käest kõkkõ kokku ahnitsa – tuu om põrgutii, oppasõ nuusama vana jutu.

Mille omma Võrumaa ja võru kiil Su jaos tähtsä?

Mõlõmba omma osa minust ja ma ei kujuta hinnäst ette ilma võru keeleldä ja võru inemiisildä… Et ma olõ nüüd Talinan ja kõik, mis jääs Suurõst Liinast välläpoolõ, ei putu inämb mullõ. Ülnü Pulga Jaani sõnnuga, et eski sõs, ku kotust ei olõ muud jäänü ku inne pähn kao man ja tuugi puulmäänü, hing lindas õks tagasi. Mul olõki ei latsõpõlvõkotust muud ku õnnõ uibu ja valgõ roosi ja mälestüse… A nuu avitasõ ellä, tuu om tähtsä, et sa olt koskilt peri, ei olõ määnegi juurilda ilmahulgus.

Kuimuudu läts’ võro keele agendil Kõivupuu Marjul agendinätäl?

Ma arva, et küländ häste. Kuku raadion ja «Mnemoturniirin» sai võru asja aetus, loengin. Telepurki kutsuti. Sõna «agent» teküt’ Tal’nan huvvi ja peris kinä oll’ kaia jutupartnõri näku, ku ma lätsi poolõ lausõ päält võru keele pääle üle ja vastapiten. Ja mõni põh’aeestläne ütel’, et om õks kül jah tõnõ kiil.

Midä soovitat Võrumaa nuurilõ, kiä mõtlõsõ, midä vai kohe opma minnä vai midä ülepää uman elun plaani?

Hoolõga perrä mõtõlda, mis asi tuu om, midä tõtõstõ tetä tahat, ja kas ja kuis tuuga saanu hindäle üllenpidämist tiini. Olõma valmis kõgõ elu manu vai ümbre opma. Ja mitte valima mooduperrä ammõtiid – ohh, kõik läävä, ma lähä kah. Noorõst pääst om võimalik rahha tiini ka sotsiaalmeediä staarina, a tuu aig lätt küländ ruttu müüdä. A mis sõs edesi saa, ku vannust manu tulõ? Ja mõtõlda vast tuu päälegi, mis ma saanu tetä tuu hääs, et Eesti riik ja rahvas jääs aon püsümä. Ni muiduki võru kiil ja kultuur.

Küsse Rahmani Jan


Näüdüsagent. Harglõ kilhlkunnast peri Kõivupuu Marju lüü hää meelega üten võro kultuuriga köüdetüisin tegemiisin. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit