Seo raamadu lugõmisõst sai Pulga Jaan härgütüst tsipa unista.

ARVUSTUS. Vahtsõn tähtraamatun om ütsjagu nuuri ja ka mõni tsipa vanõmb võrukõnõ unistanu, mia võinu olla Võrumaal aastal 2030. Noorõ nuuris, aga kui põhikooli tütrik kirutas, et «unista tasus ja ummi unistuisi kallal ka tüüd tetä ja vaiva nätä», sis tuu om joba noortõ suhtumine, millest meil, vanõmbiil, tasus unista.

Tulõ miilde uma põhikuul, kon õpõtaja kärät’ mõnõlõ poisilõ: «Mis sa unistat, tii tüüd!» Perän tull’ vällä, et unistaja jõusõ elun edesi pall’u parembalõ ku tüürabaja. Nii et mu unistus aastas 2030 om: unistamine egal puul au sisse, ka põhikoolin!

Pääle tollõ unista ma viil, et egan külän ollu uma ilmatark ja ilmateadõ, millega tõtõstõ om midägi pääle nakada. Ja et lõpõsi är unistusõ valgiist jõulõst, kuna tuu om meedia puult üles puhutu hüsteeria üte laulu ümbre, midä om võlssi tõlgitu ja mõistõtu. Küll võinu unista saanisõidust, kasvai kunstlumõ pääl. Ja hobõsahigi lõhnast, mia sinnä manu käü.

Aga üle-eestiline ilmateadõ võissi är jäiä, tuu om mii suurõ riigi (tegelikult paraja) jaos nonsenss.

Viil unista ma, et inemiisi luudusõtundmine jõuasi 2030. aastas järgi 1930. aasta tasõmõlõ. Et kui ma ütlä: seo om verihain, seo om hanijalg, seo linnurohi jne, sis es ollu üttegi, kiä küsüs: kost ma tiiä. Ma tõtõstõ ei tiiä, kost, ei mäletä, aga umast arust olõ tuud tiidnü eluaig. Unista tasus viil tuust, et kõik täämbädse raestu omma 2030. aastas kaetu ilusa 10aastasõ mõtsaga, midä kiäki niipea raguma ei tükü.

>Kuuba Raineri unistus – «pääasi, et inemise hoitnu ütstõist, ummi perrit, kodukotust, umma kiilt ja kombiid» – om õkva nigu mu jutuplaadi päält jutt nr 11 «Häste lätt» (soovitatav Kauksi Ülle pääleloet variant). Ka Järvelille Reinu unistusõ, «õt riigih tetä-i määnestki ulli haldusreformi» ja «õt Võromaalõ om tagasi tulnu pall’o nuuri inemisi», omma kuldaväärt.

Umalt puult unista, et mul ollu 2030. aastal ummi juttõ ja laulõga üldä rahvalõ midägi, miä näid üles herätäs vai näide hinge ravitsõs.

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit