Hingiaig pand hingi ja hinge pääle märgotama. Mul um elon olnu hingiga peris pall’o kokkoputmist.
Mu vanaimä saadõti vaimuhaigõmajja, selle et tä kõnõl’, et näge tollõ vai tõõsõ kadonu inemise hinge ja saa näidega kõnõlda. Tuu jutu pääle arvati, et tä ei olõ Eesti jaos normaalnõ inemine, tulõ är isoliiri.
Ka imä kõnõl’ mito kõrda, kuis tä oll’ unõn kuun mitmõ inemisega, kes parasjago är kuuli. Kõgõ lähembält tä nägi uma ämmä ärminekit kapi takan: valgõ hing tull’ säält kapi takast, tegi lae all tsõõri ja läts’ aknõst vällä. Ja sis, ku imä kapi taadõ kaema läts’, oll’gi mu vanaimä siist ilmast lännü.
Ka mul hindäl um mitu kõrda peiesaalin juhtunu, et kaonugõsõ hing tulõ mu mano ja ütles, et taht mu kaudu sõnomit saata. Um pallõlnu vällä valli mõni uma inemine ja toolõ üteldä, et massa-i murõhta, timäga um kõik häste. Ja ma olõ kõgõ tuu inemise ka löüdnü, kellele sõnnom edesi üteldä. Ku pall’o tuust kõrraga arvu saias, iks väega kurb sündmüs, a võiolla tuu mõni aig ildampa iks trüüst inemist.
A hing ei olõ ütsindä inemisil. Olõ mõtsan ollõn suurõ puu ümbrelt kinni võttõn tundnu, kuis puu hingäs. Tundnu läbi hindä, läbi ummi kässi, kuis energiä liigus üles-alla. Ja ma olõ kimmäs, et kõgõl, mis mi ümbre um, um uma hing. Um kassil ja pinil uma hing, hussil, kõigil puiõl, kasvõl. Ka kivil um hing.
Mul om sääne läbielämine: tahtsõ hummogu minnä murro niitmä, kai, et võiulilli um pall’o. Lätsigi. Järgmäne hummok olli võiulilli kõik üleväl. Arvada tuul aol, ku ma traktoriga üle sõitsõ, tõmbsi nä hinnäst maadligi vai lasi hinnäst nii madalalõ, et järgmäne hummok oll’ täpsele sääne tunnõ, nigu es olõski niitnü.
Saimi Kaika Lainega häste läbi. Kunagi käve täl külän, jalotimi nurmõ pääl. Laine kõnõl’, et kõik naa kasvu, mis tan kasusõ, umma tulnu meid umal moel avitama. Asi um õnnõ tuun, ku targa mi olõ ja kas saami näide sõnomist arvo. Kas mõistami näid õigõl aol hindäle kor’ada. Et sis tuul aol, ku luudus puhkama lätt, saia näist tiid kiiten positiivsõt energiät.
Pindmaa Aigar
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.