Koorti Erkki om julgõolõgias’atundja. Tä om pikält tüütänü korgidõ kotussidõ pääl, miä pututasõ mi egäpääväst julgõolõkit. Aastil 2007–2018 oll’ tä siseministeeriümi julgõolõgipoliitiga asõkantslõr. Parhilla juhatas tä Sisekaitsõakadeemiän sisejulgõolõgi instituuti, toimõndas Postimehen Meie Eesti rubriigi julgõolõgilehekülgi ja kirotas põnõvusromaanõ. Timä raamadu «Kättemaks Kirumpääl» ja «Veritasu Tartus» omma lugõja häste vasta võtnu. Jutt Erkkil juusk ja võro keelen vastamisõga suurõ osa aost Haanimaa veere pääl edevanõmbidõ talon elläv miis hättä ei jää. Kõnõlõmi julgõolõkist, Erkki raamatist ja Võromaast.
Ku julgõlõ Võromaa inemine hinnäst täämbä tunda või?
Ma ei taha är sõnnu, a arva, et väega julgõlõ. Võrrõldõn varatsõmba aoga om elo iks pall’o rahulikumbas lännü. A iks tulõ aig-aolt ette tuud, et kiäki tege määndsegi tsiatembu.
Mõnt asja ei mõista ette arvadagi, näütüses inemiisi vaimsõ tervüse häti, nigu mõnõ nädäli iist Haani poodi man võisõmi nätä.
Ku säändse as’a sünnüse, ega tuu hää ei olõ. Tuul aol poodin es tahtnu olla. A taa om õnnõs sääne ütekõrdnõ asi. Nigu vanast oll’ sitaveotalos: mõni küläull’ iks ai hobõsõ kõgõ vankrõga kraavi. Juhtus säändsit asju kah.
Tuu Haani poodi asi sai küländ ruttu kõrda, sääl saimi nätä riikevaihõlist kuuntüüd.
Ku ma ministeeriümin olli, sis oll’ tuud takast tsuskmist, et ülepiiri kuuntüüd tettü, väega hulga vaia tetä. Mõnõ tahtsõva tuud tetä, a mõni ütel’, et mi ei tiiä, mis säälpuul piiri om. A nüüt om hää kaia, et as’a saava kipõlt kõrda.
A arvada naid vaimsõ tervüse häti tulõ mano. Taa om kimmäle asi, millega piät toimõndama. Ku rehkendä, ku pall’o om täämbä noid nuti-asju ja ku pall’o tuuperäst jääs sotsiaalsõt mõistmist puudu, om tuu asi, millega mi kümne aasta peräst olõmi peris hädän.
Kas julgõolõgi iist vastutaja rehkendäse säändside asjuga?
Iks, a nüüd tetäs siseturvalisusõ arõngukavva, tuuga vaimsõ tervüse häti kõrda ei aja. Tuu jaos om meil tervüse arõngukava. Om kül üteldü, et naid arõngukavvu om liiga pall’o, tulõ kokko võtta, a lõpmalda saa ei kah kokko võtta. Muidu võit üte lausõga üteldä, et proovimi häste ellä.
Vast pidänü rohkõmb esi valdkundõn kuuntüüd tegemä?
Tuud tetäs. Näütüses narkovastatsõn võitlusõn nii sise-, justiits- ku sotsiaalministeeriüm iks tegevä kuuntüüd. A tuu om jäl niimuudu, et mõnõ as’a Eestin ei olõ süsteemipõhidsõ, omma entusiasmipõhidsõ. Om üts inemine, kes midägi tähtsäs pidä ja vidä, a ku tä tüükotust vahetas, om tagasiminek kõva. Eestin om nii, et mõnõ as’a takan või 100 protsõnti olla üts inemine. Ma arva, et inemise Eestin omma tähtsä. A mi mõnikõrd teemi säändse näo, nigu meil olõs 50 miljonni inemist. A meil om 1,3 miljonni. Ja sääl seen viil noid, kellega saa rehkendä ja kes määndsegi tüü pääle passis, om viil veidemb. Nii et periselt olõ ei meil pall’o inemiisi. A mi tükümi näid raiskama.
Mille Sa esi lätsit vastutava ammõdi päält kergembä pääle?
Ma olli sääl 11 aastat ja tuu om iks maru pikk aig. Mu ammõdiaig sai otsa ja ma es kandideeri inämb. Määnegi aig piät tegemä vahetusõ, tegemä midägi muud. Ja vahepääl võit lihtsämpä tüüd kah tetä.
Ja naksit vahtsõ tüü kõrvalt õkva raamatit kah kirotama?
Raamatit naksi ma kirotama joba sis, ku viil ministeeriümin olli. Mõlõmba raamadu, mis omma täämbädses ilmunu, omma kirotõdu ministeeriümiaol. Kuigi läts’ nii: ku tütär sündü, tull’ üüse tarrõ pite ümbre kõndi. Lats ola pääl magasi, a sängün es maka. Sis mi kõndsõmi tarrõ pite, timä suiksõ mul ola pääl ja ma pidi määndsidegi asju pääle mõtlõma. Sis ma kai, et määnegi lugu nakkas tulõma.
Edimäne lugu pidi kõnõlõma Tartust, a tii Vahtsõliinast Tartulõ, kon päätegeläne käve, läts’ läbi Kirumpää. Äkki naas’ Kirumpää elämä. Edimält pidi täl sääl tegemist olõma katõ-kolmõ leheküle jagu, a tegeläne jäi sinnä mitmõs kuus, terves raamatus.
Kuis sa hindäle ette kujotit tuu paiga, vana Kirumpää asula?
Ma olõ latsõn Kirumpää ümbre käünü ja suvildõ olnu säält paari kilomeetri takan. A sis es tiiä ma tuust asulast midägi. Naksi uurma kirotamisõ aigu: kai vannu kaartõ ja kirotuisi. Tuu oll’ põnnõv. Esiki Kirumpää asula kerigu nime sai ma teedä. Tuu oll’ Pühä Tooma kerik, mis välänpuul linnust oll’, küläkerik. Ega tuust kõgõst pall’o teedüst alalõ ei olõ, papridõ saatus om olnu pia sama nigu Kirumpää saatus.
Mis Kirumpääga sis juhtu?
Kirumpääga sai nii, nigu kõiki naidõ kindluisiga: palutõdi maaha ja lasti suurtükkega purus. Kirumpää kivvest ehitedi mitmõ Võro liina huunõ: kerigu omma suurõn jaon noist kivvest tettü ja mõisahuunõ, täämbäne gümnaasium sammamuudu. Kirumpääl läts’ halvastõ, tedä pruugiti ku kivimurdu.
Raamatust tunnus, et sääl oll’ kõva elo, mitu kõrtsi ja külä sääl ümbre. Tuud ei olõ kah pall’o perrä.
Sääl ei olõ midägi inämb perrä. Kunagi oll’ Vahtsõliina liinamäe man kah väiku külä, no omma sääl mõnõ ütsigu maja. Kirumpääl oll’ sammamuudu: ku sõda üle käve, palutõdi ka külä maaha ja määnegi aig es naata inämb tuud vahtsõst üles tegemä. Sõaaol saiva osa inemiisi pakku, lätsivä muialõ, tõnõ jagu saadi kätte. Nigu sõaaig oll’, midägi ilosat sääl es olõ. Perrä jäivä õnnõ tossaja varõmõ. Kas Kirumpääl õkva kats kõrtsi oll’, toda ma periselt ei tiiä, tuu om mu ettekujotus.
Kost Sa uma tegeläse lövvät?
Osa omma puhtalt ettekujotamisõ vili, a osa omma ka peris elost. Ütekõrra mul oll’ kirotamisõga niimuudu, et kirätüü saisõ jo mitu nädälit. Sis ma näi ütte inemist ja tiidse õkva, et tuu om tuu tegeläne, kes piät raamadu sisse saama. Ja sis ma sai edesi kirota. Vahepääl piät nägemä mõnt tegeläskujjo.
Üteldäs, et väega pall’odõ raamatidõ hädä om, et kõik tegeläse kõnõlõsõ samma kiilt, autori kiilt. Üttemuudu. Tollõn mõttõn piät kiränik vaiva nägemä, et tegeläisi keelepruukminõ olõs tõistmuudu. Eks ma pruuvsõ võro kiilt kah sisse panda, a määndsegi kotussõ kiroti eesti kiilde ümbre, pelksi, et inemise ei saa arvu.
Kas põnõvusjuttu kirota om lihtsä vai rassõ?
Ma arvssi, et egäsugust juttu om rassõ kirota. A ku minemä nakkas ja aigu om tuu jaos ja saat võtta aigu tuu jaos, sis taa lätt, ei olõ rassõ. Kirumpää ja Tartu luuga oll’ niimuudu, et ma näi, midä nuu tegeläse tegevä, ma pandsõ tuu lihtsäle kirja. Oll’ väega põnnõv pruuvminõ.
Kas kolmas lugu kah tulõ?
Kolmas om poolõ pääl, kirota, a ei olõ aigu. Tuu lugu tulõ tagasi Võromaalõ, Vahtsõliina. Ku ma kirotama naksi, sis mul oll’ hää miil, et Kirumpää lugu vaihõlõ tull’, selle et ega Võromaast niipall’o raamatit kah ei olõ. Vahtsõliina raamadu taha kah iks är kirota. Taa om kipõn nigu auvõlg Võromaa iin.
Midä Võromaa sullõ tähendäs?
Väega paik. Kuigi ma olõ Tal’nan tüül käünü, piä hinnäst iks Võro inemises. Mu juurõ omma siin ja taa kant om kuigi armsa.
Suvõ lõpun olli tan riigiammõtnigõ välätüü, president käve kah mitu vuuri tan tüül. Mille riigirahvas nii äkki Kagu-Eesti löüdnü om?
Eestin oll’ väega pikkä aigu võlss arvosaaminõ, et turg pand kõik paika ja midägi ei piä eräle tegemä. Et mi teemi riigi asju õnnõ Tal’nan ja sis omgi kõik hää. A nüüd om arvu saadu, et tuujaos, et tankandin kah inemise elänü, tulõ midägi tetä.
Ku haridusministri tekk’ ettepanõgi, et panõssi väikeisi kuulõ kinni, sis tuu om mu meelest kõgõ ullimb tego, midä tetä. Määnestki kokkohoitmist tuuga väega ei saa. Ku tiit üte Tal’na kooli kõrda, sis hoiat pall’o rohkõmb kokko ku sis, ku panõt 20 väikeist kuuli kinni. Väiku kooli omma nuu, mis hoitva ello maal. Ku latsõ piät käümä 20–30 km taadõ kuuli, sis varrampa vai ildampa kaias tõnõ elokotus.
A üteldäs, et koolin ei olõ latsi.
Neo kats asja omma köüdedü. Ello maal tulõ hoita. Et inemise tahassi maal ellä ja et nä saanu maal ellä.
Ku umavalitsusi kuumbalõ võeti, jäi tüükotussit maal veidembäs. Ku varrampa oll’ sääne hädä, et vald oll’ kõgõ suurõmb tüüandja, sis mõnõ ao peräst om vahtsõst vald kõgõ suurõmb tüüandja, ku hätiga midägi ette ei võeta. Kõik inemise ei nakka ettevõtjas. Ku 100 vai 50 aastat tagasi oll’ põllumajandusõlõ vaia väega pall’o tüükässi, sis täämbädsel pääväl om põllumajandusõ tüükässi osa väiku.
Piät kuigi jõudma sinnäni, et määndsegi võimalusõ tüütegemises omma. Om kõnõld, et võinu tetä massuerisüisi. Mitmõsugumaidsi võimaluisi om.
Mis raha maalõ tuu?
Ettevõtlus, tuu om selge. A ettevõtja kaes kah umma. Tüükäe, ku täl jääs noid veidembäs, sis tä koli hinnäst muialõ. Tõnõ asi om, ku alosainõt om veidü, ja tuu, kuis tä saa tuud vällä vitä. Ku kõik om sadama lähkül, sis tä koli Tal’nalõ.
A ku tan om nii tüükässi ku näütüses massuerisüisi, sis täl om või-olla kasulikumb siin olla.
Kohe su latsõ kuuli läävä?
Ei tiiä viil.
Küsse Rahmani Jan
Koorti Erkki. Rahmani Jani pilt