Uudissõ

Põlva puul käü luuduspido

Seo nätäl käü Põlva maakunnan Ökofestival. Luuduslidsõ elolaadi huvilidsõ saava kokko joba 12. kõrd. Kõgõ suurõmb ettevõtminõ festivalil om perrepäiv, miä peetäs pühäpäävä, 20. põimukuul Karilatsin Põlva talorahvamuusõumi man. A tegemiisi om mujjal kah. Ökofestivalli kõrraldas SA Põlvamaa Arõnduskeskus. Keskusõ juht Naruski Hegri selet’, et ku festivali alostusaastil tetti perrepäiv Põlva liinan, sis no om [...]

Uudissõ

Käärmanni mõtsavelepunkri tetti vahtsõst kõrda

Minevä nädäli lõpun tetti vahtsõst kõrda kuulsa mõtsavele Käärmanni Alfredi punkri. Punkri sai piaaigu valmis, luugi paikapandmisõs ja peris lõpõtamisõs kulus viil üts päiv tüüd. Tuusama punkri Karula kihlkunnan Ähijärve lähkül Peräjärve mõtsan Põrguorun om kõrra joba vahtsõst üles ehitet, tuud tetti 1989. aastagal ja sis juhat’ punkri kõrdategemist vana mõtsaveli esi. Seokõrd saiva ülesehitäjä [...]

Uudissõ

Karilatsin käve latsõ võro keele laagrin

Timahava suvõl oll’ Karilatsi muusõumin kolm latsi võro keele laagrit. Egä laagri lõpõti latsõ uma laagrin selges opitu näütemänguga. «Tan oll’ väega pall’o näütlejit. Latsõ tegevä väega häste üten. Oll’ noid, kiä olli väikumba ja tagasihoitjamba, a mõnõ olli peris näütlejä,» selet’ muusõumi juht Roobi Reet. A päält näütemängu opiti ka hulga muud. Laagrin tetti [...]

Uudissõ

Valgan peetäs Harglõ pulma

Pühäpäävä, 20. põimukuul peetäs Valga liinan Harglõ kihlkunna kombidõ perrä maaha üts vanaaolinõ eesti pulm. Pruutpaar lätt paari periselt, a pido om avalik. Proovitas perrä tetä 19. aastagasaa pulmakombit. Pulma peetäs keset Valga liina Säde pargin. Pidol saava kokko pruutpaari suguvõsa, liinarahvas, külälise lähembäst ja kavvõmbast, laulja ja tandsja. Pidoga üten om laat, kon müvväs [...]

Uudissõ

Saa avita kehvä kuulmisõga inemiisi

Võromaa kehvä kuulmisõga inemiisi ütistül (vaegkuuljate ühing) om plaan osta sääne aparaat, miä avitas kehvä kuulmisõga inemiisil suurõmbil üritüisil kõnõldust arvo saia. Aparaadi nimi om silmusvõimõndi ja tuu avitas kehvä kuulmisõga inemiisi paigun, kon ümbretsõõri om hariligust suurõmb larm, kon kõnõlõja om kavvõn vai ruum kajas vasta. Massin avitas kullõlda kuunolõkit, tiatritükke ja muud säänest. [...]

Uudissõ

Raamadukogo pakk kohvi ja viivist ei võta

Riidi, 18. põimukuul om Võromaa keskraamadukogo sünnüpäiv. Tuul pääväl pakk raamadukogo küläliisile kohvi. Ka kavvõmbas kätte jäänü raamatidõ tagasituumisõ iist tuul pääväl viivist ei võeta. UL

Juhtkiri

Torm

Õdak, ku pikne mürist’, sõidi läbi Võromaa välgu leivä, a torm es olõ viil periselt jõudnu näütämä umma väke taplõma puiõ, telke, batuutõ ja kõgõ inämb elektritraatõga. Muidogi tä tull’. Tapõl’ veidükese a sis mõtõl’ vist ümbre ja pagõsi är Lätimaalõ, Vinnemaalõ, tiiäki ei kohe viil kõrras käve viil «ümbre otsman» sis lehvit’ hüvästejätüs veidükese [...]

Märgotus

Osa ütest seltskunnast

Kiränikul ei olõ tüükaaslaisi, õnnõs ka ülembät. A ku trehvät mõnõ hää seltskunna sisse, saat tundõ, et olõt iks minkagi man osalinõ Seo, et ma olõ kiränik, om köüdet Eestiga, ja õkva Võromaaga. Ku naksi kunagi soomõ kiilt opma, pidi ka eesti kiilt opma ja sis ma tulli Tartulõ. Mõnõ aasta peräst sai tutvas nuuri [...]

Märgotus

Godinši Guntars: lätläse rõõmustasõ, et saava eesti kirändüst lukõ

Läti luulõtaja ja tõlkja Godinši Guntars om eesti keelest läti kiilde ümbre pandnu suurõ hulga eesti kirändüst. Parhilla tõlk tä läti kiilde rahvuseepost «Kalõvipoig». Päält ümbrepandmisõ taht tä kokko säädi raamatit ummist luulõtuisist. Umast elost ja tegemiisist kõnõl’ tä tsipakõsõ Umalõ Lehele Kaika suvõülikoolin Kornetin. Kuis sul tekkü huvi eesti keele ja kirändüse vasta? Ma [...]

Elo

Sulbin võetas üles «Tagamõtsat»

Seo nätäl võetas Sulbin üles võrokeelidse teleseriaali «Tagamõtsa» nellä vahtsõt ossa. Ülesvõtmisõ man kaamõramehe abimehes ollõv koolipoiss kõnõlõs, kuis asi filmjide puult kaiõn paistus. Mullõ tull’ ettepanõk tulla «Tagamõtsa» võttilõ Sulpi ja mul tekkü taa as’a vasta õkva suur huvi. Suvõl oll’ olnu muidu peris ikäv. Tulligi paiga pääle, oodi vähäkese ja pia nakas’ki matin [...]

Elo

Võrol saa nätä katõtõistku noorõ kunstnigu pilte

Vana-Võromaa kultuurikuan saa nika ku 10. süküskuuni kaia nuuri Eesti kunstnigõ näütüst «Mina ka». Välän omma 12 kunstnigu pildi. «Kõik naa kunstnigu omma nii noorõ, et näide kotsilõ midägi üteldä olõs paras patt,» ütles näütüse kokkosäädjä Kullerkupu Piret. Timä sõnno perrä ei olõ inämbüsel näütüse kunstnigõst olnu inne pall’o näütüisi, inämbüs tulõva ummi piltega laemba [...]

Vana pilt kõnõlõs

Linakasvatus, majandidõ lisatulu

Vana-Võromaa edimäne rikkus tull’ lina kasvatamisõst ja tüütlemisest. Võro liinan oll’ mitu linakaupmiist, kiä maamiihi saagi rahas tei. Massa-i sis ka imehtä, et Võromaal naati tallõ tagasi ostma kõvastõ varrampa ku mujjal Eestin. Linakasvatus tõi sisse kinä kopka. Linakasvatus ja tüütlemine oll’ kavva aigu ka mi kandi majandidõ üts hää tulukotus ja Võrol oll’ uma [...]

Ruitlasõ jutt

Kunstmõistusõ tüüvõit

Sotsiaalmeediän kirotõdi säändsest periselt sündünüst luust, et pere ost’ hindäle elämiste robot-muroniitjä. Edimält oll’ kõik hää, muro oll’ niidetü, robot tekk’ tuud tassamba ku ütskõik määne trimmer vai bendsini päält tüütäjä muroniitjä, a ütspäiv oll’ aastanõ kass Pupi (nimi muudõtu) hoovi päält kaonu. Panti esiki otsmiskuulutusõ vällä, a sõs leüdse pernaanõ ärpöetü muro seest Pupi [...]

Perämine külg

Suur tükk aja suu lahki

Oll’ aasta 1980 ja illos suvinõ aig, ku ma olli Võro müüblivabrikun meistri montaaþi-viimistlüstsehhin. Egä kuu lõpun mi, meistride punt, tekk’ tüüliidsile nii üteldä tüükäskõ ütenkuun, et arota, kon, kelle man määnegi tüüline oll’, mitu tunni ja määnest tüüd tekk’. Tuud oll’ selle vaia, et perän, ku tull’ tüüliidsile palgamasminõ, ei olõs inäp ütlemist. Tüükäsu [...]

Perämine külg

Uma vitsa pesvä

Säitsmekümnendil aastil sai pall’u käütüs Kaika Lainõ poolõ. Ummi ja võõrastõgõ. Ütskõrd lätsimi jäl imäge sinnä ja ma võtsõ hindä jaos ka potsigu salvigõ üten. Ma olli tuukõrd sälläge hädän. Tükse valutõmõ ja es lasõ rassõt nõsta. Ku tä imäge ütele poolõ sai, kaipsi ma umma hätä. Laine läts potsikugõ jäl tõistõ tarrõ, nigu kõgõ. [...]

Perämine külg

Hallõ lugu

Ma kuuli raadiost, et ka Võromaal om mõni vald riigi vasta kohtuhe lännü. Nä taha-i, et näid naabritõga vägüsi kokko pandas. Mul om miil nii hallõ, et ei ma ega mu vanamiis umal aol kavvõmb koolih es käü. Olõs iks ahukaadis opnu, olõs parhilla elo nigu võiu seeh. Ku kohus nüüt arvas, et valitsus om [...]

Perämine külg

Es olõ inemine

Antslan umbõs paarkümmend aastakka tagasi. Pikk hulga hädäliidsiga tüüpäiv polikliinikun nakas’ otsa saama. Ravitsõja rahvas oll’ kogonõnu alumadsõ kõrra pääle registratuuri, mõttõ kõigil juba kodu küllen. Kõrraga tekk’ väläuss kõva kolksatusõ. «Inemine!» ütel’ üts näist. Pettäsaaminõ paistu vällä pia egäst näost. A säälsaman tull’ tõsõ naasõ suust trüüstmine: «Rahhu, rahhu! Ma aknõst näi. Es olõ [...]

Perämine külg

Maolda nali

Naanõ pand draakoni puhkma Draakon tulõ kodo, nätä, et võtnu. Naanõ pist õkva lõugama: «Noh, olõt hinnäst täüs laknu jäl!» «Ei olõ,» kinnütäs draakon. «No aga puhksa sis!» Kae, määne rummal ja perädü vaivalinõ surm.

Perämine külg

Tossu Tilda pajatusõ

Lämmi liha Suurõn söögipoodin – arvada, et poodi umanigu lubaga – oll’ saina veeren hinnäst letiga sisse säädnü lihamüüjä. Lett oll’ kastikõsõ muudu. Noorik andsõ hindäst ja umast kaubast teedä nii, et hõigas’ egä veitü ao takast: «Soe liha!... Soe liha!» Tuud hõikamist kuuli müügisaalin kats provvat. Nä naksi väega herksäle arotama: «Soe liha? Ei [...]