Seo nätäl võetas Sulbin üles võrokeelidse teleseriaali «Tagamõtsa» nellä vahtsõt ossa. Ülesvõtmisõ man kaamõramehe abimehes ollõv koolipoiss kõnõlõs, kuis asi filmjide puult kaiõn paistus.

Mullõ tull’ ettepanõk tulla «Tagamõtsa» võttilõ Sulpi ja mul tekkü taa as’a vasta õkva suur huvi. Suvõl oll’ olnu muidu peris ikäv.

Tulligi paiga pääle, oodi vähäkese ja pia nakas’ki matin pihta. Näi, et kohalõ oll’ tulnu peris huvitav kamp. Tal’nast Eesti rahvusringhäälingust väega põnnõv seltskund, kõik häste lõbusa. Tegevä umavahel nall’a, om sääne hubanõ tunnõ.

Ma olõ opõraatori assistent – avita vinnata statiive, vaihta kaamõral objektiive ja asjo nõsta. No õkva naatigi sis asjo massinast vällä võtma, panti kaamõra kokko.

Filmitegemisega olõ inne peris pall’o kokko putnu: ütsä kooliaasta joosul olõ uma klassi poissõga tennü pall’o filme. A tan om peris tõistsugumanõ tehniga: suurõmba kaamõra, helü ja kõik sändse as’a. Mi uma väiku kaamõraga saimi hägütsit pilte, siin om pilt ja helü tävveste puhas. No tege iks kadõhõs külh!

A vast saa kunagi esi kah sändse kaamõraga tüüd tetä…

Opnu ja kõrva taadõ olõ jõudnu joba ütte-tõist panda, midä om vaia teedä, ku esi taha parõmbit filme tetä: vakka piät olõma, ku võtõ käü ja hellü pääle võetas. Krabinat ei tohe olla – helü tulõ peris kavvõst är.

Piiglit ja klaasõ ei või seen olla: su pilt või säält päält nätä olla ja tuu tsurk stseeni är. Looda, et saa viil hulga asjo är oppi.

Sisu om seoniaoni olnu väega põnnõv. Ma ei saa külh viil peris täpsele arru, mis sünnüs: Soomõ ja Eesti vahelinõ teema om. Segäne om viil, a külh selges saa. Ku mi hindä filme teemi, sis iks kõik kõrrast jutti, siin omma stseeni pilla-palla lakja.

Kiä mullõ näütlejist kõgõ inämb miildü? No iks Contra ja timä luulõtus! Seo oll’ peris hää! Contra oll’ kõgõ ägedamb ja tekk’ kõgõ parõmbalõ! Kõik tõsõ olli kah ummamuudu ja ega nä kah kehvä es olõ, Contra õnnõgi paistu kõgõ inämb silmä.

Musta habõnaga miis, Agu, oll’ kah äge. Häste emotsioonõ täüs oll’ timä roll!

Lõbusit kotussit… No tuu, ku peremiis Tagamõtsa Tarmo pruuvsõ vanna Belarussi traktorit käümä saia. No muidoki es saa tuud käümä. Sis tull’ Agu ja Soomõst saaduisi tiidmiisiga sai traktori käümä. No lõpus visas’ Agu viil üte väiku vembu sääl Tarmolõ… Vot seo oll’ peris põnnõv! Esieränis sis, ku kibõnit pilsõ ja traktor läts’ki periselt katski vahepääl!

Ma esi ei olõ traktoridõga väega kokko putnu, õnnõ üte kõrra, ku olli väiku poiss ja ku mi man põllu pääl sõidõti traktoriga. Küsse, kas ma või üten sõita ja lubatigi. A massina minnu huvitasõ, no motika rohkõmb. Ja kaamõra om muidoki kõik aig huvitanu. Ja näütlemine huvitas minnu kah: olõ esi pall’o mängnü ja olõ esi näütlejä loomuga. Koton tii esäle-imäle kõikaig vempõ… Ega tuu näile väega ei miildü muiduki.

Krevaldi Jos Kristian


Tassa, võttõ käävä! Tagamõtsa Tarmo roni traktori pääle, pruuv käümä panda, a massin käümä ei lää. Om tävvelik vaikus, midä õkva filmmise jaos vaia omgi. Vai pidänü traktor iks käümä minemä? Rahmani Jani pilt


Käü tähtsä loeng: Tagamõtsa rahvamajan kõnõlõs maru tark loengupidäjä, rahvaluulõtiidläne Kõivupuu Marju rahvalõ muistidsist kombist. Vai om seo hoobis europropaganda? Rahmani Jani pilt


Imeligu rõiva omma Tagamõtsa miihil sälän. Ei tiiäki, kas nakkasõ jalgpalli mängmä vai tahtva niisama silmä paistu. Ja midä tege Postimehe kõrval Ruitlasõ Olavi? Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit