Läti luulõtaja ja tõlkja Godinši Guntars om eesti keelest läti kiilde ümbre pandnu suurõ hulga eesti kirändüst. Parhilla tõlk tä läti kiilde rahvuseepost «Kalõvipoig». Päält ümbrepandmisõ taht tä kokko säädi raamatit ummist luulõtuisist. Umast elost ja tegemiisist kõnõl’ tä tsipakõsõ Umalõ Lehele Kaika suvõülikoolin Kornetin.

Kuis sul tekkü huvi eesti keele ja kirändüse vasta?

Ma olli rokkar ja muusik. Mu pill oll’ trompet. Keskkoolin tekkü mul äkki huvi oppi är mõni musikaalnõ kiil. Kõgõpäält löüdse Indoneesiä malai keelen raamatit, naksi tuud kiilt opma. A sis mõtli, et kellega ma tuud kõnõlõ. Sis nakas’ mullõ miildümä eesti kiil, kuigi sääl Jēkabpilsi takan, kon ma sündü ja kasvi, ei olõ üttegi eestläst. Naksi opma eesti kiilt ja ku olli joba luulõtaja, tahtsõ kõrraga ka tõlkma naada. Mullõ miildü väega Kaplinski Jaani luulõ ja ma naksi tuud ümbre pandma.

Kas eesti keele opminõ oll’ alostusõn rassõ?

Muidogi rassõ. A ma olõ keeletiidläne ja opsõ ka ülikoolin. Mullõ miildüs tetä asju uma süstemi perrä. Väega pall’o loi ja panni ümbre sõnaraamadu abiga, perän tüüti Läti saatkunnan Tal’nan, puultõist aastakka olli kultuuriatašee. Inne olli olnu aokiränik ja kiränigõ liidun tüül.

Ja midä sa parhilla tiit?

Parhilla ma lihtsäle tõlgi. Mul om ka üts saadõ raadion, katõkõnõ. Kutsu sinnä, kedä taha. Suumlaisiga kuun om mul projekt «Luulõsõit». Sis ma oppa viil läti kiilt noilõ eestläisile, kiä tüütäse Riian laivu pääl Isabella ja Romantika.

Midä olõt tõlknu?

50 raamatut kokko, inämbüs eesti keelest, mõni ka soomõ keelest. Kaplinski, Alliksaar, Laaban, Kareva, Õnnepalu, Traat, Runnel, Kivirähk, Contra ja nuuri kah.

Kuis luulõt tõlki?

Mullõ om egä autor salahus. Ma mõtlõ egä autori kotsilõ, kuis ma tedä tõlgi. Mis sõna, mis stiil, mis poeetika. Tuu ei tähendä, et ma sõna-sõnalt tõlgi, egä kiränigu jaos tüütä ma vällä uma kõrra: kuis tõlki Krulli Hassot, kuis Contrat jne. Contraga om meil näütüses improvisatsioon – ei saa tõlki täpsähe. Sääl om pall’o keelemängõ, noid õkva läti kiilde panda ei saa. Ja sis mi kõnõlõmi timäga säändse kotussõ läbi.

Midä tõlkminõ sullõ and?

Egä autor and midägi ja egä autor ka võtt midägi – mu aigu. Ma mõtli, et ma esi kiroti nii ammu midägi, tahas ka ummi luulõtuisi vällä anda. A tõlkminõ om huvitav, ja ma olõ väega rõõmsa, et olõ saanu tõlki. Ma saa arvo, et ka lätläse omma rõõmsa, et ma tõlgi. Olõ pall’o preemjit saanu ummi tõlkmiisi iist.

Kas läti kirändüst eesti kiilde kah tõlgitas?

Paar aastakka tagasi oll’ väega kehv olokõrd, a teno Viitoli Livialõ ja Contralõ om asi parõmbas lännü. Contra mõist väega häste ümbre panda. Mi tüütimi kuun ja tä arõnõs kipõstõ. Timä keeletunnõ om väega hää ja tä luulõtas joba ka läti keeli. Ma arva, et seo olokõrd vast muutus pia ja eestläse saava kah inämb läti kirändüsest teedä.

Määne om täämbäne läti kirändüs?

Meil om väega põnnõv luulõ. Ku võrdlõmi eesti ja läti kirändüst, sis Eestin om ka proosa tukõv: Kross, Mihkelson jne. Ka Lätin omma mõnõ romaani, midä olõs vajja eesti kiilde panda, a naid om veidü.

Mis omma läti kirändüsen teema?

Meil oll’ sääne aoluusari. Umbõs kümme jutukiränikku kirotiva esi aost romaanõ. Kirotõdas ka rokkmuusikast ja muust säändsest.

Eestin omma tähtsämbä kirändüsteosõ saanu rahvaluulõst tukõ. Kuis Lätin tuuga om?

Meil säänest asja ei olõ, nigu Kivirähk om tennü «Rehepapi» ja «Ussisõnnu» raamatun. Vai nigu tege Hasso Krull. Ma arva, et eestläse omma saanu arvo, et mütoloogia om hää läte, kost midägi võtta. Ja mitte õnne eesti mütoloogia, a kõik soomõ-ugri mütoloogia. Tuu, midä Kivirähk ja Krull tegevä, om väega suur uurmistüü kah, meil säänest ei tetä. A seo om hää võimalus ammuta midägi rahvaluulõst, nigu etnofuturism tege. Ma iks kirota tuust Lätin ja püvvä tutvusta.

Ku sa putut kokko võro keelega, kõnõlõt näütüses Contraga, sis kas saat taast keelest arvo?

Jah, ma saa iks inämb ja inämb arvo. Kõnõlda viil ei julgu. Vanastõ, ma mäletä, Contra kõnõl’ midägi, ma es saa arvo, a parhilla tõlksõ Lutsi muinasjuttõ ja tuu om avitanu nii pall’o, et täämbä tan Kaika suvõülikoolin sai ma kõgõst jutust arvo.

Sa tõlgit «Kalõvipoiga» läti kiilde. Ku kavvõn olõt?

Mul om valmis säidse luku. A iks viil piä midägi läbi kaema, sis tulõ viil kommõntaari kirota. Taha, et «Kalõvipoig» kõlanu nigu eesti, mitte nigu läti rahvalaul. Seo ei olõ lihtsä tüü. Ei taha väega kiirusta, a aasta peräst riigi sünnüpääväs piäs «Kalõvipoig» Lätin ilmunu olõma. Vällä and seod hää kunstikirästüs, mi pruugimi Raua Kristjani joonistuisi.

Midä tiid lätläne eesti kirändüsest?

Väega pall’o. Teno Grīnberga Maimalõ, mullõ ja mõnõlõ viil om suur jago eesti kirändüst läti keelen olõman. Lätin teedäs ja loetas pall’o eesti kirändüst. Meil ei olõ hindäl säändsit latsiraamatit, nigu näütüses Kivirähk kirotas, a naa omma läti keelen teno ümbrepandmisõlõ olõman. Ja põnõva luulõtaja nigu Laaban vai Rummo. Nuuri kiränikkõ om kah pall’o tõlgitu.

Küsse Rahmani Jan


Godinši Guntars. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit