Värske nummõr2016-07-27T15:47:01+00:00

Energiätark kogokund

Kuimuudu tarvita mõistligult energiät? Sääne om päämine küsümüs Tarto regiooni energiäagõntuuri veetäväl Eesti-Läti projektil, minkast võtva ossa mi maalt Rõugõ vald ja Lätimaalt Aluksne liin ja Vidzeme piirkund. Rõugõ koolin om energiäpäiv. Spordisaali om üles säet hulk nukakõisi, kon saa pruuvi ja mõõta, kuimuudu energiä kulus. Üten nukan om kolm kasti, mis seest esi värvi [...]


«Kirriv pini» tekk’ Orava kooli katrilaaduh hääd

Katrilaatu om Orava koolih peetü jo aastit. Latsõ ja vanõmba tegevä kotoh piirakit ja kuukõ, midä sõs latsõ koolih tõisilõ möövä. Seokõrd märgotõdi, et saadu rahaga piässi tegemä midägi hääd. Orava kooli latsõ omma köüdedü ka Erasmus+ projektiga, mink tegemiisih tuudigi vällä, et hulkvit eläjit om pall’o ja näid piässi avitama. Nii otsustõdi anda laadust [...]


Kanepin tetäs rahvarõiva kirjuga piskviite

Kanepi gümnaasiumin omma nii opilasõ ku oppaja parhilla tegemislusti täüs. Küdsetäs uma kihlkunna rahvarõiva kirjuga ilosas tettüid piskviite, noidõ müügist saadu raha iist tahetas kuuli ehitä turnmisõsain. «Olõmi kõik jõu kokku pandnu, tahami väega saia ronimissaina,» kõnõl’ ettevõtmisõ iistvidäjä, Kanepi gümnaasiumi füüsigaoppaja Uiboubina Kristel. «Meil om küdsämismiiskund, pakmismiiskund, turundusõ vällämärkjä, laadu pääl käüjä,» selet’ tä [...]


Võrol käü latsi talvõpido

Võrol Kandlõ kultuurimajan käü 7.–9. joulukuuni latsi talvõfestival. Kaia saa tiatritükkü, üten lüvvä filmiakadeemiän ja tüütarrin. Latsifestivali tüütarõ omma köüdedü jõuluaoga: tetäs kingitüisi, ilostuisi, kaartõ, mütse, sussõ ja muud jõuluaos tarvilist. Teedüst saa latsi talvõfestivali kotsilõ kaia kodolehe vorukannel.ee päält. UL


Vahtsõ valla veretsõõr

Säändse nimega arotus käve pühäpäävä, 26. märdikuul Võrol Kandlõ kultuurimajan. Peeti kodanigupäivä ja tuul puhul oll’ lava pääle säet arotustsõõr Vaino Urmasõ telesaatõ «Suud puhtaks» moodu perrä. Telemiis Vaino Urmas esi muidogi juhtsõ kah tuud arotust. Lava pääle olli hinnäst istma säädnü mi kandi herksä tegeläse ja oll’ kutsut ka küläliisi. Päämidselt kõnõldi tuust, kuimuudu [...]


Lihtsä ja keerulinõ jutt

Mõnõ inemise kotsilõ üteldäs, et tä om tsipa «lihtsä». Tuu all mõtõldas, et nigu ullikõnõ vai midägi säänest, et timä juttu massa-i nii väega kullõlda. Mõni kõnõlõs jälleki maru keerulist juttu. Nii keerulist, et esiki timä sõnnust saa-i arvu. A säänest inemist arvatas inämbüisi targas – kuis tä muidu mõist nii keerulist juttu aia. Periselt [...]


Timahavadsõ hõela ilma (suvõ) lohutusõs

Mõnikõrd või ka väiku asi – hää lõpuga seebikas, viisakas autujuht vai inemise muudu ammõdimiis – tujju üllen hoita.   Joba keväjäst saani oll’ nätä, et õigõt ilma ei olõ ja või-olla ei tulõki. Ma naksi hoolõga kasvuhoonõt tegemä, et mine tiiä, kas inämb kunagi tulõ. Sai hindäle abimehe, aga mis sa valu vihma käen [...]


Lauri Arne: armunul om egä samm tands ja egä sõna laul

Minevä nätäl ast’ hummogusaatõn «Terevisioon» üles ansambli Hää Om, kiä tege võrokeelist «vaibaklopmismuusikat». Uuri ansambli vidäjä Lauri Arne käest, kiä tä om ja midä märgotas. Tere, Arne! Kes Sa olõt? Olõ egävene hing, a seon elon sadanu seolõ maalõ mehe kihän. Kas Sa olõt maa- vai liinainemine? Perämädse 16 aastakka olõ elänü Varbola liinamäe kandin [...]


Rumeeniä raport

Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul. 4. kiri. Valitsusõ vasta meeleavaldamisõ Perämädsel aol olõ egä päiv rumeenläisiga kokko saanu. Siiämaalõ ei olõ ma viil trehvänü üttegi inemist, kiä es kõnõlnu, ku vilets valitsus näil om. Samal aol [...]


Aoluuklubi uurmisõ lättit uurman

Joba inämb ku aasta käü kokko inneskidse Kärgula valla aoluuklubi. Kümmekund vannust aigõst huvitõdut inemist saava kokko nii kõrra kuun, kaias, kellel määndsit vanno pilte vai muid matõrjalõ om, ja kõnõldas, kuimuudu om mõistlik uma kodokandi asju uuri. Et tuud mõistmist inämb saia, tuujaos tetti mõni päiv inne katrõpäivä üts opmisõ reis Tartolõ, muusõummi ja [...]


120 aastakka kuulsa arhitekti Matteusõ sündümisest

Kuulsa arhitekti Matteusõ Arnoldi sündümisest saa 13. joulukuul 120 aastakka. Tuul puhul om paslik timä ello ja tegemiisi miilde tulõta, et ka noorõmba inemise timäst ligembält teedä saanu. Matteusõ Arnold sündü Võromaal inneskidsen Kärgula vallan Leiso talon. Timä vanõmba August ja Minna Auguste olli väikutalu pidäjä. Arnold oll’ perre keskmäne lats, täl oll’ vanõmb veli [...]


Kalajärv Vagula

Võro liina seo kotusõ pääle tegemise tähtsä põhjus oll’ tuu, et tan om kats rikast kalajärve – Tamula ja Vagula. Kalla om tan iks püvvetü, aastaao pääle kaemalda. Täämbädse vana pildi pääl omma Vagula kalamehe uma saagiga talvidsõ kalapüügi pääl 1950. aastil. Ka pildi tagomanõ külg om põnnõv, siiä om pleiädsiga numbriid kirotõt, arvada välläpüvvetüisi [...]


Roosa kõrvaklapi

Kõgõ muudsamb asi parlatsõn ilman om kiusaminõ. Kõik naasõ, kellel om mehega kokkuputmist olnu, andva hinnäst üles ja kõnõlasõ, kuis asi oll’. Inämbüsel om hädä, et tälle näüdäti kaaraterrä. Hollywoodi miisnäütlejä omma kõik perverdes kuulutõdu, joba tulõva kuuldusõ pervertest poliitikan ja spordin. Meilegi olõs vaia säänest punkti, kon hinnäst üles anda. Ku sul joba kaaraterä [...]


Ärä tapa kjulh!

Mu kodotalo piirinaabri üts vanõmbit poigõ Volli tegi vahepääl ka rätsepätüüd. Tull’gi nii, et näide ülemäe talo piiriperemehel Iljal – kutsuti Iljo – oll’ vaia pökse. Mis sis muud ku rõõvas üteh ja Volli mano. Volli oll’ nõuh pökse tegemä ja mõnõ ao peräst läts’ Iljo sis kaema, kui pöksega om. Iljo oll’ kõva piibumiis. [...]


Rassõlõ saadu viguriga priinimi

Ku ma tütrik olli, oll’ mul Eesti priinimi. Elo läts’ nii, et ütel lõpmada ilosal suvõpääväl tull’ tuu hindä mant är anda. Kõndsõmi tulõvadsõga Võro keskliinan. Lähkün saisõ maja, kon armupaarõ ütte panti. Mõtlimi, et käümi läbi ja kaemi perrä, kuimuudu värk täpsele käü. Istsõmi ammõtnigu nõna ette pingi pääle ja otsõmi uma verevä passi [...]


Klaasist katussõ

Kuuli raadiost, et pääliinah püürdse poliitigu tüllü. Ja mille muu ku iks raha peräst. Jutt oll’ läbi paisutvast katussidõ rahast. Tuust es saa ma arvu, kas raha esi oll’ klaasist ja paistu läbi vai oll’ katus klaasist. Ma külh läbipaistujat katust ei taha, sõs helkäs jo päiv kõik aig lagipäähä. A vast Tal’nah noil poliitikil [...]


Maolda nali

37 asja Miis lätt politseijaoskunda avaldust tegemä: «Mul varastõdi 37 asja är.» «Kost sa nii täpsele tiiät, mitu asja är varastõdi,» küsüs politsei. «No kuis ma sis ei tiiä: pakk kaartõ ja punnivinn!»


Tossu Tilda pajatusõ

Hää naabri Lehen kirotõdi, et Läti mehe kaibva mikandin haudu. Võromaa taloperren võtt’ perrerahvas teema jutus. «Ei olõ midägi üteldä: naabri omma meil iks hää,» arvas’ peremiis. «Jah. Kõgõpäält juutva koolnus, a perän matva ilostõ maaha kah,» haard’ pernaanõ sõnal hannast. Tälle miildü viil, et matjil omma kõrraligu rõiva sälän ja eski lakk-kängä jalan. Vällänägemine [...]