Joba inämb ku aasta käü kokko inneskidse Kärgula valla aoluuklubi. Kümmekund vannust aigõst huvitõdut inemist saava kokko nii kõrra kuun, kaias, kellel määndsit vanno pilte vai muid matõrjalõ om, ja kõnõldas, kuimuudu om mõistlik uma kodokandi asju uuri. Et tuud mõistmist inämb saia, tuujaos tetti mõni päiv inne katrõpäivä üts opmisõ reis Tartolõ, muusõummi ja arhiivi.
Neläpäiv, 23. märdikuu. Kell 9 hummogu sais Sulbi bussipiätüsen üts bussikõnõ, piätüse ümbre korjus tassakõistõ rahvast. Nimekiri sõitjist ei olõ pikk, ütessä inemist. A om ka tüüpäiv, miä tähendäs, et tüülkäüjä ei saa üten tulla. Plaan om minnä ja saia tutvas Tarton rahvusarhiivi vahtsõ ja muudsa majaga Nuurusõ uulitsan, minkal illos nimi – Noora. Inne arhiivimajja käüdäs ka KGB kongõ muusõumin.
Hirmsan keldrin
2001. aastagal valla tett KGB kongõ muusõum Tarton Riia mäel «hallin majan» om esieräline paik. Aoluku näüdätäs sääl keldrin, kon periselt kah om inemiisi kongin hoitu. Tuun majan oll’ 1940.–50. aastil NKVD/KGB. Maja esi om projekteeritü 1930. aastil elo- ja ärihuunõs, projekti tekk’ inneskidsest Kärgula vallast peri arhitekt Matteuse Arnold (kae ka luku tansaman allpuul).
Muusõumin om hulk vitriine, kon vällä pant pilte ja dokustaatõ, miä pututasõ Stalini aigu. Saa lukõ kiudutamisõst ja Tsiberi-elost, a nätä saa ka paprit Tarto koolipoissõ vastapandmisliikmise kotsilõ. Kaia saa ülekullõmisruumi, vangikongi ummi koikudõ ja paraskiga, kartsõrit.
Jutu omma valusa, a seo om osa aoluust. Tsipa herevüst tege pilt, kon pääl loosung: «Tervitame Tõusvat Koitu!» Sama nimega kolhoos oll’ Vinne aigu Sulbi mail kah.
Rahvusarhiivi vahtsõnõ maja
Edesi liigumi keskliinast kavvõmbalõ liina viidre, kon Nuurusõ uulitsan om ildaaigu valla tett vahtsõnõ rahvusarhiivi päämaja. Seo om õkva arhiivis ehitet hoonõ, kon hoitas tähtsit paprit ja omma ka uurjidõ jaos uurmissaali, konvõrentsisaal ja opiruumi.
Õkva sisse minnen saa kaia kattõ näütüst: üts pildinäütüs kõnõlõs Narvast, tõõnõ, labürindi muudu välläpanõk, näütäs ello aastil 1917–1920. Är omma tuudu jupikõsõ üte tütärlatsõ, Plankeni Amalie pääväraamatust, kon nuur inemine kõnõlõs kõrvuisi egäpäävädse elo juhtumiisiga ka tuust, miä lajan ilman sünnüs.
Mi aoluuklubilõ näüdätäs dokustaatõ hoitmisõ ruumi, kon saami kaia väega vanno paprit ja nätä, kuimuudu dokustaatõ riiolidõ pääl jaetas. Tan hoitas kõiki ammõtliidsi paprit, miä omma alalõhoitmist väärt. Kokko om Noora majan 43 000 miitret riioliruumi. Rahvusarhiivin hoitas täämbä 8,8 miljonit arhivaali, noist kõgõ vanõmb om peri aastast 1240.
A kuimuudu kätte saia noid asju, miä huvvi pakva? Et hulga matõrjalõ om tettü digitaalsõs, saa inernetist uuri, määndse matõrjali arhiivin olõman omma, ja küländ suurt jako saa ka õkva säältsamast kaia. Nii et egä kõrd olõki ei vajja arhiivi minnä.
Inneskidse Kärgula valla aoluuklubi tsihis omgi seokõrd tutvas saia võimaluisiga, midä uurmisasotus pakk. Tuud, kuimuudu, kuis ja midä saa internetist otsi, seletäs meile rahvusarhiivi Tarto kasutusosakunna juhataja Türna Tõnis. Tä om arhiivist meile kaemisõs vällä telnü ka paki paprit, kon kõnõldas inneskidsest Kärgula vallast. Dokustaadi omma saksa, vinne vai eesti keelen ja lukõ saa, määndse talo omma olnu ja ku pall’o massõ masnu.
Noidõ papõrdõ hulgast jääs silmä üts postkaart, kon petsädi pääl «Kärgula». Jah, 90 aasta iist oll’ mi külä nii tähtsä, et timä nimme kõlvas’ postkaardi pääle pessä külh.
Rahmani Jan
Inneskidse Kärgula valla aoluuklubi rahvas rahvusarhiivi opiklassin Kärgula kotsilõ käüvit paprit uurman. Rahmani Jani pilt
Postkaart Kärgula petsätiga. Rahmani Jani pilt
Ülekullõmistarõ KGB kongõ muusõumin. Rahmani Jani pilt