Kuulsa arhitekti Matteusõ Arnoldi sündümisest saa 13. joulukuul 120 aastakka. Tuul puhul om paslik timä ello ja tegemiisi miilde tulõta, et ka noorõmba inemise timäst ligembält teedä saanu.

Kuulsa arhitekt Matteusõ Arnold, truu seldsiline piip käen. Pilt Saarõ Heljo eräkogost

Matteusõ Arnold sündü Võromaal inneskidsen Kärgula vallan Leiso talon. Timä vanõmba August ja Minna Auguste olli väikutalu pidäjä. Arnold oll’ perre keskmäne lats, täl oll’ vanõmb veli Richard ja noorõmb sõsar Erna.

Illatsõmb kuulsa ehitüskunstnik alost’ koolitiid Kärgula algkoolin, edesi opsõ Urvastõ kihlkunnakoolin, Võro korgõmban liinakoolin, Tarto reaalkoolin ja Tarto ülikoolin. Tudõngin võtt’ tä ossa Vabahussõast, oll’ staabikirotaja.

Arnold kor’as’ rahha, sai valitsusõ käest stipendiümi ja läts’ opma Saksamaalõ Karlsruhe ülikuuli. Seo oll’ timä elo kõgõ õnnõligumb aig, tä sai hulga reisi. Päält Saksamaa liinu käve tä Prantsusmaal ja Itaalian.

1926. aastagal sai timäst Tarto liinaarhitekt. Tä naas’ projektiirmä mooduliidsi elämiisi, kon vannitarõ ja vesi seen. 1935–1940 oll’ tä vabakutsõlinõ arhitekt. Timä projekti perrä om ehitet hulga tähtsit majju Tarto liinan. Päält sõta tekk’ tä huunidõ projekte ka Tartost vällänpuul: Väimelä põllumajandustehnikumi maja, Antsla kultuurimaja ja tõõsõ.

Ku 1950ndidõ aastidõ lõpun võeti riiklik tsiht odavidõ elomajju, nn hruštšovkadõ ehitämise pääle, lugi tä umas kohussõs noid keskliinast kavvõmbal hoita. Siski naati ehitämä säändsit majju õkva Tarto keskliina.

Kõnõldas, et ku Tarton ehitedi vällä Anneliin, ütel’ tä, et seo, miä Anne luha päält paistus, ei olõ inämb timä Tarto.

Matteuse Arnold kuuli 2. märdikuul 1986. Timä kalmu pääle Raadi kalmuaian om pantu mälestüsmärk, kon tedä om kujotõt piibuga. Piip oll’ timä truu seldsiline läbi aastakümnide.

Saarõ Heljo


Perrepilt 1905. aastagast. Matteusõ Arnold (hüvvä kätt edimäne), timä veli Richard, sõsar Erna ja imä-esä. Pilt Saarõ Heljo eräkogost

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit