Kanepi gümnaasiumin omma nii opilasõ ku oppaja parhilla tegemislusti täüs. Küdsetäs uma kihlkunna rahvarõiva kirjuga ilosas tettüid piskviite, noidõ müügist saadu raha iist tahetas kuuli ehitä turnmisõsain.

«Olõmi kõik jõu kokku pandnu, tahami väega saia ronimissaina,» kõnõl’ ettevõtmisõ iistvidäjä, Kanepi gümnaasiumi füüsigaoppaja Uiboubina Kristel. «Meil om küdsämismiiskund, pakmismiiskund, turundusõ vällämärkjä, laadu pääl käüjä,» selet’ tä tüükõrraldust.

Piskviidi omma tettü liivatainast, retsepti märkse vällä käsitüüoppaja Kõivu Ele. Ilostusõs tetäs pääle Kanepi kihlkunna rahvarõiva ündrigu triibu. Mõnõ piskviidi omma kanepisiimnidega, mõnõ ilma.

Piskviite müvväs Kanepi koolimajan ja laatõ pääl. Plaanin om minnä Kanepi jõululaatu, a ka Tartohe ja Tal’nahe.

Uiboubina Kristeli sõnno perrä omma koolilatsõ seo tegemisega väega häste üten tulnu. «Mi ei olõ kedägi sundnu. Kes taht, tulõ ja and uma osa,» ütel’ tä.

Rahmani Jan


Pilt Kanepi gümnaasiumi mol ́ovihu lehe päält

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit