Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
17. kiri. Latsõ ristjädse pia nigu pulm
Ku suvi pääle naas’, sai ma üte Rumeeniä sõbra käest kirä küsümisega, kas ma tahtnu timä latsõ ristjäidsist ossa võtta. Kiroti pikembä jutulda vasta, et taha külh. Ku vällämaal olõt, om jo põnnõv kotusõpäälitside kombidõga tutvas saia. Ildamba sai selges, et ma võinu inne jah-sõnna iks veidükese mõtõlda ja kodotüüd tetä.
Ku tähtsä sündmüs lähembäle tull’, naksi siski uurma, midä piässi tiidmä nuu, kiä omma ristjäidsile kutsutu. Sai teedä, et talitus ei olõ keerolinõ ja tuujaos ei olõ vaia ka määndsidki eräle ettevalmistuisi tetä, üllenpidämist selges oppi. Üts tähtsä asi siski oll’: kingis tull’ viiä suurõmb rahasumma ja ku tahtmist om, sis viil midägi lisas. Raha, midä säändsel puhul oodõtas, om Eesti mõistõn tõtõst tumminõ. Meil ei lövvä säänest rahha harilikult eski pruutpaari kuväärist.
Tõnõ reegli om sääne, et ku joba kutsuti, sis ei saa minemäldä jättä. Meil om hariligult nii, et är pahanõsõ nuu, kiä ei olõ kutsõt saanu, a Rumeeniän või ette tulla, et ku kutsutu pidolõ ei tulõ, sis timäga inämb läbi ei käüdä.
Ristjädse om kõrralik pido, pia nigu pulm. Alostõdas talitusõga kerkon, kohe kül kõik peräle ei tulõ (a tuu pääle viil kiäki ei pahanõ). Pääle ammõtlikku ossa mindäs restoraani ja sääl piät joba platsin olõma. Innekõkkõ tuuperäst, et sääl tulõ kuväär üle anda.
Kingisummat om lihtsä kalkuliiri. Ku tiiät, määndsen restoraanin pido peetäs, sõs saat vällä uuri, ku pall’o üte inemise söögi-joogi masva. Tuu tulõs katõga korruta ja sõs viil veidü mano panda. Restoraanin harilikult ei koonõrdõda. Kõik om häste kõrraldõt, nimesilt näütäs, kon sa istut, ja sinnä võitki uma kuvääri jättä.
Seo ei tähendä siski, et inemise omma ahnõ. Kõrralik pido ilosan kotussõn üten ansambli, mitmõ käügiga õdagusöögi ja parra hulga kangõmba kraamiga ei olõ otav lõbu. Ka Eestin pingutasõ inemise püksirihma, et illos juubõl vai pulmapido maaha pitä. Peris sakõst võetas lainugi. Rumeeniän saava sõbra-sugulasõ kokko ja pidäse mehemuudu pito. A pääle pito ei olõ peremehel ja pernaasõl peenükene pihun: kõik kulu omma mastu ja veidükese jääs ülegi. Tävveste mõistlik mu meelest.
Üts murõ siski om. Pido läävä kõrrast õnnõ suurõjoonõlidsõmbas. Kõrrast inämb om inemiisi, kiä jätvä tulõmalda, selle et kulu omma väega suurõ. Pall’o võtva ossa, a krigistäse hambit: ei saa minemäldä jättä, ku tõnõ om su pulman vai latsõ ristjäidsil käünü. Muido om läbikäümine kimmäle hukan.
Epleri Rain