Eelarvamusfestival tõi minevä riidi suurõtiimuusõummi Varbusõlõ kokko paraja hulga rahvast, kinkal huvi märgotamisõ vasta. Nätä oll’ tähtsit tegeläisi: Riigikogo rahvast, ministrit, liinapäid, vähembält ütte maavanõmbat, ka kultuurirahvast liiku. Kullõjit ja arotajit mahtunu viil inämbki, a kesksuvõ aol ja tüüpääväl oll’ õks küländ kõrralik rahvahulk kuun.
Arotamisõ käve niimuudu, et oll’ neli lavva, kon midägi kõnõldi. Esi paigun käve jutu samal aol, nii et kinkalõ mõni teema es miildü vai viländ sai, võisõ õkva tõistõ paika tõist juttu kullõma minnä. A tuu olõ-s õnnõ kullõminõ: egä teema man sai kullõja kah uma sõna sekkä üteldä.
Kõnõldi valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõst, ütistranspordist, Rail Balticust. Arotõdi umakultuuri asjo ja söögijulgõolõkit. Juttu oll’ mõtsapoliitikast, ilma pästmisest, kogokundõst. Eräle tegemise olli latsilõ, kiä niisamatõ märgotama panti.
Mu jaos oll’ kõgõ põnõvamb söögijulgõolõki teema. Arotõdi, kuis olla kimmäs, et hädäolokõrran inemise süvvä saava. Ja kuigi jutt kissõ mu meelest paiguldõ küländ käest är, pall’o aigu panti tuu pääle, kas ja kuis saa täämbä poodist osta Eestin kasvatõdut söögikraami, tull’ ka tähtsit mõttit vällä. Trolla Tiia Karulast löüdse, et väega tähtsä omma mõistmisõ. Ku mi mõistami esi süüki kasvata ja elämi uman küläkogokunnan, kon mõistõtas tetä esi asjo, sis saami kergembäle toimõ ja ei piä nii pall’o murõht tundma. Tuu oll’ mu jaos seo eelarvamusfestivali kõgõ tähtsämb mõtõ.
Ku festival läbi sai, uursõ osaliisi käest, miä jäi miilde. Mõnt vastust saa tast kõrvalt lukõ.
Rahmani Jan
Rahvas üte telgi all arotuisi kullõman. Inemiisil oll’võimalus liiku nelä teematelgi vaihõl ja ka uma sõna sekkä üteldä. Rahmani Jani pilt
Vahteri Britt,
Võro maavalitsusõ arõngu- ja planeeringuosakunna juhataja
Mul om hää miil, et platsi tull’ nii pall’o esimõtlõjit. Mõni kullõjidõ hulgast tulnu arvaminõ pand’ märkmä, et esi inemise eläse esi inforuumõn.
Valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõ arotamisõ man olõs uutnu selgembit ettepanõkit: miä juhtuma nakkas, kuis meil lätt parõmbas. Seod es tulõ.
A saimi siiä tulnuisi inemiisi käest mõttit kokko kor’ada. Küssemi rahva käest kats küsümüst:
1) Kuimuudu sa paigutanu 20 miljonit eurot kodopaiga arõngus?
2) Mis om su soovitus vahtsõlõ umavalitsusõlõ, midä tulnu tetä tõistmuudu?
Saimi suurõ paki vastussit, midä meil om plaanin saata parhillatsilõ umavalitsuisi juhtõlõ ja volikogõdõlõ ja jaka sotsiaalmeediän.
Valneri Sulev,
rahandusministeeriümi regionaalhaldusõ osakunna nõvvomiis
Inemise tahtsõ tan ütstõõsõst arvo saia, tollõn mõttõn oll’ seol üritüsel hää vaim. Kes uutsõ konflikti, et inemise rüüknü tõõnõtõõsõ pääle, sis tuust jäi muidogi puudu.
Mul hindäl oll’ hää miil saia tukõ kavvõst Saarõmaalt ja Lihulast valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõga köüdetüle.
Hää om saia vastust esi elovaldkundõ inemiisi käest, et kuis näile tunnus, kuis aúa minnä võinu. Ku kaet, kuis kullõja reagiirvä, sis seo om olokõrd, midä kirä tiil läbi kävven niimuudu nätä ei saa. Seol festivalil om seo häste ehtsä.
Tan liiku ümbre mitmit poliitikit ja muid inemiisi, tsipa laemb tsõõr, ku Lõuna-Eesti ettevõtmiisil muido käü. Sääne asi and ütenkuun mõtlõmisõlõ pall’o mano.
Tootsi Kristo,
lavastaja ja näütlejä
Latsi jaos oll’ tan tettü eräle ala, käve tuud kaeman. Mullõ miildü väega latsi jututsõõr, miä kõnõl’ vaikusõst. Tuu oll’ väega põnõvalõ tett. Juhendajal olli pildi üten ja latsõ pidi noidõ perrä seletämä, määne om näide jaos vaikus ja midä nä pildi pääl nägevä.
Latsõ arvassi vaikusõst mitund muudu: mitmõsugumast vaikust om olõman, või olla teküs vaikus, või olla hirmsa vaikus, või olla armastust täüs vaikus.
Latsõ olli mitmõn vannusõn. Väikumba kõnõli inämb tuust, midä pilte pääl nägevä. Põnnõv oll’ tuu, et nä es seletä õnnõ pildi pääl nättüt, a mõtliva pilte pääle asjo mano kah. Näütüses ku pildi pääl olnu mõni elläi, sis tä tennü hellü ja es olnu vaikust ja nii edesi. Seod oll’ peris nal’akas kullõlda.