Värske nummõr2016-07-27T15:47:01+00:00

Vana suukraavi aetas kinni

Riigimõtsa majandamisõ keskus (RMK) plaan 2023. aastaga lõpus Eestin kõrda tetä 2000 hektärri soid, kon om olnu varrampa turbakaivandus ja miä omma täämbädses maaha jäetü vai kost kaivandamisõs kõlbulik turvas otsa om saanu. Päämidselt plaanitas kinni ajja kuivõnduskraavi ja külbä suukasvõ, et suu saanu vahtsõst kasuma naada. Võro ja Põlva maakunnan om vällä valit kuus [...]


Valgjärvel tulõ puulpäävä lõõdsapido

Valgjärve küläplatsi pääl peetäs puulpäävä, 2. süküskuul lõõdsapito. Üles astva lõõdsamängjä üle Eesti, Põlva lõõtspilliselts and üle avvohindu, täämbäne kuulsa Valgjärve valla lõõdsamängjä Tartese Heino näütäs umma vahtsõt plaati ja pidolidsõlt tetäs valla puust lõõdsamehe kujo. «Seo kujo passis siiä Valgjärvele väega häste, selle et tunnõt lõõdsamiis Kikka Karl oll’ Valgjärve kolhoosi miis. Parõmbat paika [...]


Latsõ tei suvõülikoolin multika

Kaika suvõülikoolin Kornetin tei latsõ valmis üte multifilmi. Multifilm näütäs tuud, kuis innemuistsõl aol Vanapakan ja Vanajummal maa peräst tapli ja viimäte hambidõga maad kaki. Lugu lõpõs tuuga, et maa päses tegeläisil hambist ja niimuudu teküski Korneti ja Haani kanti hulga mäki. Multifilm tetti katõn keelen: võro keelen ja Läti Maliena murdõn. Multifilmi saa kaia [...]


Vanaperälidse ehitüse kursusõ Rõugõn ja Moosten

Sügüsest koolituisi huuaigu alostas MTÜ Vanaajamaja praktiliidsi koolituisiga Rõugõn ja Moosten. Süküskuu lõpun tulõ Rõugõ lähkül maakivimüürü vahtsõst ülesehitämise kursus. Edesi om plaanin viil palgivahetusõ kursus Rõugõn ja kats palkmaja ragomisõ kursust Moosten. Ligembält saa lukõ ja hinnäst kursusõlõ kirja panda internetin aadrõssi vanaajamaja.ee pääl. UL


Luudi Kanepi kodokaunistamisõ selts

Seo suvi luudi Kanepin kodokaunistamisõ selts. Seldsi lei 19 Kanepi kandi herksät aiandusõ ja kodo ilosas tegemise huvilist. Selts luudi selle, et om kõrrast inämb huviliidsi, kiä tahtva, et kodo olnu illos ja ka ütenkuun võinu midägi ette võtta. Seldsi päämidses tsihis omma asotaja võtnu ütidse tegemise, opipäivi ja välläsõitõ kõrraldamisõ nii vahtsidõ tiidmiisi ku [...]


Sulbi külätiatri sai festivalil häid kotussit

19.–20. põimukuul Villändimaal Kuhjaveren peetül 13. külätiatridõ festivalil sai võrokõisi Sulbi külätiatri tõsõ päävä kaejidõ lemmikus, päält tuu viil hulga eräpreemjit. Kaejidõ süäme võitsõ Sulbi näütetrupp juhendaja Saamo Airika kirotõdu näütemänguga «Kae, kos pandsõ plõnni!». Lustilinõ näütemäng kõnõlõs vanno inemiisi elost vannokoton. Ku vannokodo juhti tahetas vällä vaihta ja tuvva vahtsõnõ, kiä nakkas muutuisi tegemä, [...]


Kirändüsligu Võromaa retk Võro liinan

Neläpäävä, 24. põimukuul käve müüdä Võro liina seltskund kirändüsoppajit Võro maakunna koolõst. Säänest opipäivä peeti joba katsas kõrd, edimäne reis oll’ kirändüsoppajil 2010. aastal. Tuust aost pääle omma nä läbi käünü kõik Vana-Võromaa kihlkunna ja saanu tutvambas Võromaalt peri kiränige ja naidõ loominguga. Perämädses reisipaigas jäeti Võro liin, kon kõnõldi Adsonist, Raidarust, Ruitlasõst ja tõisist. [...]


Suurõ vana uibu all

Üts esieräline märgotaminõ oll’ minevä neläpäävä Mulgimaal suurõ vana uibu all. Filmimehe Soosaarõ Margi iistvidämisel oll’ 250 aasta vannudsõ Õuna-Oti mõtsuibu ala kokko tulnu paras hulk kultuurirahvast Mulgimaalt, Võromaalt ja Kihnust, lisas viil tiidläisi ja tõisi tunnõtuid kultuuriinemiisi. Sääl puu all lasti latsil laulda. Ja ku laulu olli laulõdu, kõnõli kokkotulnu tuust, miä süäme pääl. [...]


Kooliaasta alostusõs

Hää kuul tugõ ekä opjat, tollõ lõpõtanu saava elon häste toimõ ja omma õnnõligu 1. süküskuu om tarkusõpäiv. Perän pikkä vaheaigu kuuli tulõmisõ päiv. Kõgõ suurõmb pidopäiv om taa edimädse klassi latsilõ. Nimä saava kätte opilaspiledi ja uma edimädse opiraamadu – aabidsa. Tähtsä sündmüs om tuu ka näide perrile. Koolin kõnõlõmi iks väärtüisist ja traditsioonõst. [...]


Kordemetsa Gerda: «Tagamõtsa» näütäs värskit nägosit

Kordemetsa Gerda kirotas näütemängõ ja stsenaariummõ, lavastas teleseriaalõ ja tiatritükke. Minevä nätäl oll’ tä katõssa päivä jutti Võromaal Sulbin, kon võeti üles võrokeelidse telesarja «Tagamõtsa» neli vahtsõt ossa, miä aasta lõpun piäsi ETV-n ekraani pääle tulõma. Umalõ Lehele kõnõlõs Gerda tsipakõsõ, midä ülesvõetust matõrjaalist uuta om ja ka umist muist tegemiisist. Miä om «Tagamõtsa»? «Tagamõtsa» [...]


Kooliaig peas illus ka olõma

Kallendri järgi om sügüseni viil mitu nädälit, a ku latsõ kuuli lätvä, om õks õigõ suvi müüdä. Meil peas hää miil olõma, et latsõ põra kuuli lätvä, Soomõn omma nä sääl jo mitu nädälit ollu. Aeti meilgi ja aedas edesi tuud jorru, et siin peas kah kooliaasta varõmb nakama ja pikemb olõma… Meil om õks [...]


Hää auraga rahvapillilaagri

Timahavva 19. kõrda olnu rahvapillilaagri Võromaal Mõnistõn tõi kokko 80 egäst Eesti nukast peri pillimängjät ja üte pini. Tuust põimukuu kolmanda nädäli pillileerist, midä kutsutas ka kõrraldaja Laube Kadri perrä Kata laagris, olõ ossa võtnu joba 12 aastat. Aoga om pillimäng ladusambas lännü, esi olõ ka paar sentimiitret kasunu ja oppa nüüt tõisi. Edimäst kõrda, [...]


Liisokõsõ Kornetin Kaika suvõülikoolin

Kon timahava Kaika suvõülikuul om? Kas tiiät, kon seol aastagal Kaigast tetäs? Säändsit küsümiisi oll’ keväjä Tal’na Võro seldsin kuulda. Sis anni kõrraldaja teedä, et läämi Lätti. Nii oll’gi timahavanõ Kaigas 11.–13. põimukuul Kornetin. Kolm päivä sai Korneti rahvamajan nii võro, läti ku eesti keelen loengit kullõlda. Sai laulu lüvvä, tandsõ oppi, simmanit pitä, tiatrit [...]


Rahvaluulõkogoja Sandra Jaan

Sandra oll’ üts noist, kiä vastas’ Hurda Jakobi üleskutsõlõ kor’ada kokko inemiisi mälon alalõ olõvat rahvaperimüst. Tä tiidse häste, ku rikka omma Vahtsõliina kihlkund ja naabri Setomaa rahvaperimüse poolõst. Sandra Jaani kodanigunimi oll’ Sander, a umilõ üleskirotõduisilõ saadõtiisilõ pand tä ala Sandra. Tä sündü 28. põimukuul 1862. aastagal Rõugõ kihlkunnan, a pia sai timä elopaigas [...]


Ullus om pulmast kallimb

Meediän arotõdas, et Rõiva Taavi ja Värgi Luisa pulmatrall läts’ masma 40 000 – 50 000 eurot. Nä es lää paari kül massumasja raha iist, kuigi noh, massumasja nimäki, a õks küstäs, kas sääne pidopidämine om inneskidsele pääministrile joudumüüdä. Seo summa om Rõiva Taavi poolõtõsõ aasta palk. Periselt om taa küsümüs, kost tä pulmis rahha [...]


Õnnõligu lõpuga päsemine

Ollimi imäga mõnõ aasta iist kats põimukuu perämäst nädälit uman maakotun Taivaskua tiiristil Väiku-Hatikul Põlva aianduskruntõ seen. Vai nigu no üteldäs, suvilidõ man. Teimi sääl ummi sügüsiidsi töid. Mu põhitüüs oll’ rehetarõ katusõ parandaminõ tõrvapapiga, vana oll’ läbi, lastu jaos eurosit netu. Paar päivä inne süküskuu algust oll’ vaia tüüle vunki anda. Nii ma sis [...]


Imä tekk’ ulli nall’a

Inne kuvvõnda klassi edimädse veerändi lõppu tetti kontrolltüü. Tuu oll’ mu jaos tähtsä, otsust’ mu veerändihinde. Istõmi õdaku kuun perrega lavva takan, ku äkki käve läbi telefoni helü. Tuu helü tähend’, et hinne tull’. Imä võtsõ telefoni, kai hinnet, a mullõ es näütä. Küsse imä käest, kas om viis. Imä raput’ pääd. Küsse, kas om [...]


Parõmb, ku lubahuisi ei täüdetä

Kuuli raadiost, et pia naatas ka Eestimaal inemiisi maaha laskma. Edimält pandas saina viirde nuu, kiä omma kurja vai ull’uisi tennü. Peräh või ka tõisi inemiisi käeh kõrd olla. A ma olõ tähele pandnu, et ka väega hää inemise tegevä vaihõpääl ull’uisi. Ma esiki olõ sääne. Muido olõ ekäpite sündsä ja elä iks viie perrä, [...]


Saapa hind

Seo lugu juhtu 2003. aastal, ku mu imä tüüt’ Säästumarketin. Ütel pääväl tulliva müüki ilosa naisi talvõsaapa. Üts naanõ tull’ mu imä manu ja küsse: «Andkõ andis, kas teil om välän üte saapa vai paari hind?» Kungusõ Karinee Parksepä keskkuul 5. klass


Maolda nali

Kärbläne ei saa koid kätte Kärbläne ja koi istva kõrdsin. Koi lätt är, kärbläne jääs viil perämäst klõmakut võtma. Ku kärbläne hinnäst peräkõrd pistü aja ja är säädmä nakkas, tund tä, et tsipa pall’o sai. Kaes, koi kah joba väega kavvõdalõ jõudnu. «Täämbä ma külh koini ei jõvva,» hindas kärbläne olokõrda.


Tossu Tilda pajatusõ

Brežnev Kasaritsan sannalava pääl Ilosal põimukuu pühäpääväl sai suguvõsa kokko Kasaritsan põlistalon. Süüdi-juudi ja aeti juttu. Egälütel oll’ määnegi vahva mälestüs edevanõmbidõ talost. Häste lätsi jutu tuust, kunas tan edimäne kõrd om käütü. Naanõ, parhilla mitmõ latsõlatsõ vanaimä, kõnõl’, kuis tä mõnõ aasta vannusõn üten imä ja esä ni tsipa vanõmba velekesega pulman oll’. Tuu [...]