Vanaperälidse puutüü meistri ja oppaja Kihulasõ Meelis võrdlõs hinnäst mälupulgaga. Tuu tähendäs, et tä om korjanu hindä sisse tiidmiisi ja mõistmiisi, midä saa õigõl aol tarvita ja edesi anda. Parhilla saa Kihulasõ puutüüd nätä Vana-Võromaa kultuurikuan näütüsel.
Kuigi Kihulasõ Meelis om üles kasunu Pärnu liinan, om tä jo latsõst pääle tiidnü, et taht tetä puutüüd. Nii omgi lännü ja perämädse ütessä aastat om varrampa restauraatori ammõtit pidänü Meelissega üten käünü rahvaperädse puutüü opminõ ja oppaminõ. Noist perämädse viis aastakka eläs ja toimõndas tä uman esäkoton Kanepi kihlkunnan Koorastõ külän.
Puutüüd om Kihulasõ Meelis esi opnu. «Kahjus olõ seost põlvkunnast, kon vana meistre, kiä lihtside tüüriistuga vannamuudu käsitüüd mõisti, olli minejä ja es saa umma tarkust edesi anda,» kõnõlõs tä. Tuuperäst om tä võtnu süämeas’as ummi tiidmiisi edesi anda. «Kuigi ma õnnõ ei koolita, a esi kah kõik aig tii. Oppa tuud, midä mõista, esi mässa, proovi perrä. Proovi, kooni om selge, sis anna mõistmisõ edesi. Ja samal aol tii ka asju telmise pääle,» seletäs Kihulasõ Meelis ummi tegemiisi valla.
Etev hindäettehoitja
Umas kunstnigunimes (kuigi tä hinnäst kunstnigus ei piä) om Kihulasõ Meelis võtnu «Edev eremiit». Säändse nime pakk’ tälle vällä naanõ Janica, ku kullõl’ Meelisse ja fotokunstnigu Kalve Toomassõ umavahelist targutamist. Meelissele naas’ taa nimi miildümä.
«Mullõ ei olõ tähelepandmist vaia, olõ umaette käüjä. Tii asju, midä inämbüs ei tii. Etev olõ tuuperäst, et olõ missioonis võtnu taad asja edesi anda ja uuri. Sis tulõ tuust ka kõnõlda. Muidu ei pantasi tähele. Ku ma tii Koorastõ mõtsu vahel ummi asju ja ooda pikil silmil, kuna mullõ opilasõ tulõva, sis ma jäägi siiä uutma. Ma piä olõma etev!»
Neli opipoissi pikäaolidsõl oppusõl
Nii omgi lännü, et Kihulasõ Meelisse man käü opman neli nuurtmiist, kinkalõ tä ummi tiidmiisi süvembäle oppas. 2017. aastaga suvõl kutsõ tä üles, et ots meistrioppõhe inemiisi.
«Võti hindäle neli opilast, kiä viil seo aasta lõpuni opva. Tähtsä om, et opilaisil olnu selge, midä nä ummi tiidmiisiga edesi tegevä ja neo neli omma suhtumisõ poolõst kangõ tegeläse,» seletäs tä.
Eestin kasus hää puu
Matõrjali ummi töie tegemises vali Kihulanõ vällä hoolõga. Ku tä mõtsa pite kõnd, kaes tä puid tuu silmäga, midä noist tetä saanu. «A mitte tuu mõttõga, et kõrraga jala päält maaha võtta. Ma käü mõtsan nii, et ku mul kunagi om vaia midägi tetä, sis ma tiiä, et tuu puu kasus sääl. Ma võta tä sis, ku vaia. Ja proovi ka mõtõlda, mis seost puust viil saasi. Lihtsä om ülejääki küttes lõigada, a vast saa midägi viil: pingi vai midägi muud,» kõnõlõs Kihulane.
Eestin kasus Kihulasõ Meelisse meelest väega hää tarbõpuu. «Hää tiheda süüga. Meil om maastik sääne, kon puu ei kasu kipõstõ. Maa om segämõtsu jaos hää ja segämõtsan, kon egäüts konkuriir tõõsõga, kasusõ kõgõ parõmba puu tarbõriistu tegemises ja ehitämises,» seletäs puutüümeistri. Tä tiid, et midägi tarvilikku om tettü ja saa tetä egäst puuliigist.
Taht maailma muuta
Kõgõ seo kitmise man om ka midägi, miä Kihulast kurvas tege. Eestimaa mõtsu puu om külh hää, a õnnõ sis, ku tedä kassu lastas. Seo om timä meelest parhilladsõl aol vallus teema.
«Ma saa arvu, et mõtsa raku om vaia, a minno sekä hirmsalõ, et seod tetäs üteülbälidselt. Lihtsäle niidetäs mõts maaha. Seo ilma tehniga, mõtlõmisõ ja tiidmiisi man võinu hoobis tõistmuudu mõtsa tetä. Saanu tetä nii, et sa ei saa arvugi, et om mõtsa raotu, et alalõ püsünü ühendüstii, eläjide liikmise tii, mõtsakooslusõ. Ei piä ekä kaigast rahas tegemä tuuperäst, et täämbädse päävä tüüstüs tege eski saepurust müüblit,» om Meelis kurb.
Ja kuigi perämädsel aol paistus, et inemiisi mõtlõminõ nakkas luudust hoitvambas muutuma, pelgäs tä, et innemb jõutas suur jago mõtsa maaha rako. «Seod suurt tarbimislaiva, mink parda pääl mi kõik ka esi olõmi, om rassõ tõistõ tsihti sõitma panda. Ma ei ütle, et kongi om grupp inemiisi seo laiva pääl. Mi kõik ummi tarvitamisõ harinõmiisi ja elostiiliga olõmi esi seo laiva pääl. Ma ei panõ kimmäle süüd ammõtnikkõ vai mõtsamiihi pääle, mi kõik piämi piiglile kaema. Egäüts võinu uman koton kaia asjo riioli pääl ja kapin ja märki, ku pall’o om tuud, midä sukugi vaia ei lää. Mõttõviisi muutminõ või küländ kipõstõ muuta ka ilma parõmbas,» löüd Kihulasõ Meelis.
Näütäs puid ja inemiisi
Vana-Võromaa kultuurikuan saa parhilla nätä Kihulasõ Meelisse näütüst «Puud ja inimesed». Tego om kumardusõga kuulsalõ etnoloogilõ Viirese Antsulõ, kiä elli vanas ja sutsõ pikä eloga hulga häid tarkuisi raamatulõ panda. «Olõmada esi puutüüline, mõistsõ tä vanno tiidmiisi kirja panda ja vällä anda häid raamatit. Ütest noist omgi näütüs mõttõ saanu: esi puuliigi, miä meil kasusõ, ja näüte tuust, midä näist tetä saa,» seletäs Kihulane.
Näütüst saa kaia tulõva kuu keskpaigani, kultuurikua aadrõss om Katariina allee 11, Võro liin.
Rahmani Jan
Kihulasõ Meelisse tüükua aknõ päält peegeldäs vasta talvinõ Koorastõ maastik. Rahmani Jani pilt