Mi kant jäi pääliina messi pääl häste silmä

8.–10. radokuul olnu Touresti turismimessil Tal’nan olli Vana-Võromaa turismiettevõtja ja söögipakja häste nätä. Võro maakunna ala Eesti saalin oll’ esiki kõgõ suurõmb. Huulmalda asukotussõst kõgõ tagomadsõn nukan jõudsõva kõik huvilidsõ nii Võro ku Põlva maakunna välläpanõkini kergehe, selle et kuulda oll’ Laube Kadri lõõdsamängu ja Veeroja Eda vihamatsõ. Virtuaalreaalsusõ tuuri Võro maakund üllät’ kogoni kattõ [...]


Tagakülän rõõmustas müüdäsõitjit lumõmehepere

Võro vallan Osola-Raistõ tii veeren Tagakülän om tii viirde tettü esieräline lumõkujjõ kogo. Ritta om säetü viis lumõmiist, kiä paistusõ vällä nigu kohegi jalotav perekund. Anioti Liis Tagaküläst, kiä üten latsiga nuu lumõkujo valmis meisterd’, seletäs, et mõtõ midägi säänest tetä tull’ internetin nättü pildi pääle. «Nigu iks nuu mõttõ tulõva, et kostki midägi näet [...]


Pääle naas’ Eesti rühmi kirjapandminõ Võro perimüstandsu festivalilõ

Võro perimüstandsu festival tulõ timahava 18.–21. hainakuuni, pito peetäs Võro liinan ja Võromaal. Seo pido tulõ jo 25. kõrda ja kand nimme «Veeränd pööret!». Pido tuu üten hummogust õdaguni ütitsit tandsmiisi ja pillimängu, tandsutarri, folkaeroobikat, tandsutsihiotsmist, kontsõrtõ ja kümnit esinemiisi. Eesti rühmi kirjapandminõ naas’ pääle 11. radokuul ja tuud saa tetä lehekuu alostusõni. Ligemb teedüs [...]


Käü võro keele algkursus

Võro instituudi man naas’ seo iispäävä pääle võro keele algkursus. Opitas ja har’otõdas võro keelen kõnõlõmist, lugõmist, kirotamist ja võro keeleoppusõ alossit. Oppaja omma Jüvä Sullõv ja Fastrõ Mariko. Kursus käü kooni 15. mahlakuuni ja mass 30 eurot. Seo taso iist saa 10 x 1,5 tunni oppust ja opimatõrjaalõ. Kursusõlõ om võimalik viil mano tulla, [...]


Kornetin tulõ Läti-Eesti kultuuri seminär

Tulõva neläpäävä, 21. radokuul tähistedäs Lätimaal Korneti rahvamajan Eesti Vabariigi 101. ja Aluksne piirkunna 10. sünnüpäivä. Tuud tetäs seminäriga, miä kõnõlõs Läti ja Eesti piiriviirse kultuuri umaperäst ja ütisüsest. Kõnõldas, määndse omma üle piiri kuuntüü traditsiooni ja eduluu, ettekandja omma Aluksne ja Rõugõ vallast. Kultuuri umaperä poolõ päält kõnõldas võro ja seto keelest ja kultuurist, [...]


Mõnistõn tege ussõ valla Mõtsavele talo meierei

Vabariigi aastapääväl kell 13 tetäs Mõnistõn pidolidsõlt valla Mõtsavele meierei. Vallategemise man pühitses vahtsõ meierei sisse Rõugõ keriguopõtaja Möldri Mait. Vallategemise aigu saa meiereid seestpuult uudista. Tuu om küländ esieräline võimalus, selle et perän, ku meierei joba tüütäs, saava sääl kävvü õnnõ uma tüütäjä. Meierein om säitsme katlaga juustuküük ja muu abiruumi, miä omma tunnustõdulõ [...]


Wana Wõromaa Wunkorkestri korjas rahha Ameerikan ülesastmisõ jaos

Wana Wõromaa Wunkorkestri tuuritas nika ku jaanikuuni aoluulist Võromaad pite: har’otõdas ja kor’atas rahha Ameeriga-tuuri jaos. Orkestri plaan sõita piimäkuul Ameeriga idarannikulõ ja anda tosina jago kontsõrtõ New Yorgist Virginiani. Kokko saias Ameerigamaa eestläisi ja säälside muusikidõga. Ku kiäki taht orkestrit tukõ ja mängmä telli, saa kontakti Facebookist www.facebook.com/wunkorkestri. UL


Vahtsõnõ, a tähtsä tähtpäiv

Taa maailman ammust aost armunuidõ pääväs peet pühä om Eestin küländ vahtsõnõ tähtpäiv. Kirätarkus ütles, et valentinipäivä om meil naatu suumlaisi perrä tähistämä sõbrapäävänä ja suurõmbalõ 1990. aastist pääle. A paistus, et inemiisi jaos om sõbrapäävä pidämine tähtsä. Võiolla tuu peräst, et sõprus ja lähküs omma midägi säänest, midä kõigilõ väega vaia om ja minkast [...]


Sõbrapäiv täämbä ja egä päiv

Sõbrapäiv võinu olla egä päiv. Märgutami, kuis olla toes tutvilõ, kiä ütsindä jäänü.   Päiv käü jo peris korgõst ja ku ta hennest tõnõkõrd pilvi vahelt selgembält näütäs kah, sis võit tähele panda, kuis rahvas virgõmbadõ käümä ja kõvõmba helüga kõnõlama nakas. Näo olõs kah nigu vähä rõõmsamba. Joba tetäs juttu siimneist ja ettekülvmisest, kilemajust [...]


Hää tego

Arvada või, et egä inemine om uman hengen hää ja unistas tuust, et maailm olõs sõbraligumb, naaratavamb, heldemb ja helgemb. Üteldäs, et ku tahat maailma muuta, nakka esihindäst pääle. Kuis sis tetä seod ilma parõmbas paigas? Olõ märgotanu, et avitanu tuust, ku egä inemine tennü päävän vai esiki nädälin üte tiidligu hääteo, ajamada takan umma [...]


Mis värvi um armastus?

Kuuli raadiost toda vanna laulu «Mis värvi on armastus?», kon um värsirida: su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma… Minno jäi nuu ria vaivama. Naksi mõtlõma, mis värvi sis armastus piässi olõma, et kiäki toda ei tiiä. Aknidõ kotsilõ saat viil midä mõtõlda. Et näütüses vinläidsi aknõ umma sinidse ja suumlaisi aknõ valgõ, kuna [...]


Suurõ lustiga allamäke

Meil om koolin, kaemalda riigikõrralõ, kõik aig opatu, et inemine om arõnõnu ahvist vai vähämbält ütitsest esivanõmbast ahviga. Ainukõnõ hädä, et tuu esivanõmba lõualuud ja seerekonte ei olõ (viil) üles lövvetü. Järeldüs: tulõ parembalõ otsi. Ja otsitas kah. A otsmise man trehväs näppu säändsiid konte, mis tükise tõestama midägi muud, kui Darwin tahtsõ. Ja Piibli [...]


Puukäsitüü alalõhoitja Kihulane

Vanaperälidse puutüü meistri ja oppaja Kihulasõ Meelis võrdlõs hinnäst mälupulgaga. Tuu tähendäs, et tä om korjanu hindä sisse tiidmiisi ja mõistmiisi, midä saa õigõl aol tarvita ja edesi anda. Parhilla saa Kihulasõ puutüüd nätä Vana-Võromaa kultuurikuan näütüsel. Kuigi Kihulasõ Meelis om üles kasunu Pärnu liinan, om tä jo latsõst pääle tiidnü, et taht tetä puutüüd. [...]


Uma keele pääväl opmah, laulmah ja tandsmah

Vilustõ kooli võro keele tsõõrilõ tull’ naabrikoolist Ruusalt külläkutsõ tulla 25. vahtsõaastakuul uma keele pääväle. Teimi otsusõ sinnä kimmähe sõita. Muidogi oll’ vaia mõtõlda küläkosti ehk esinemise pääle. Õnnõs oll’ meil uma sokukõsõ lugu jõuluaost õkva varnast võtta, muidogi väiku muutmisõga. Mõtlimi, et olõs vaia ka midägi vahtsõt, kasvai hindä proovilõpanõkis. Tei sis arvutiga saina [...]


Priinime lugu. Valtin

Säänest priinimme om pantu küländ veidü ja päämädselt Eesti keskjaon, a tõisi siän ka Harglõ ja Karula kihlkunnan. Parhilla om sääntse priinimega inemiisi umbõs saa ümbre. Nii nigu naabrimaiõn, om ka mi priinimi tulnu edenimest Valentin, miä om lühembäs lännü ja saanu kujos Valtin. Kõgõ vanõmba sääntse priinime omma teedä 1826. aastast ja sääl om [...]


Haigõmaja

Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu. Kõik rõiva veridse   Õdagunõ aig. Kiirabi tõiõ naistõrahva, kedä oll’ Ida-Virumaal näkko lastu. Puult näko nigu es olõki inämb. Inne lõikusõlõ minekit oll’ vaia röntgenin pilt tetä. Ma hoitsõ sis umma kindaga kätt sidemega täl näo iin, et vere juuskmist [...]


Avida no minnu tagasi!

Hää tükk aigu tagasi oll’ mul sääne päiv, et es tahtnu vainlasõlõ kah säänest suuvi. Mu vana hää mutitelehvon tekk’ pia egä tunni perrä nõudjat hellü ja kõlistajidõ suuv oll’ suurõlt jaolt ütsainumas: kullõ, sa võissi mi nimekirän riigikokku kandidiiri, sa saanu õks kõvastõ helle. A kõik pallõja saiva mu käest hindästmõista korvi, selle et [...]


Endel

Endel tüüt’ sovhoosi tüükuan mehaanikuna. Pääle tuu oll’e tä viil nall’a- ja napsumiis. Tuul aol oll’e õlu poodin luksuskaup, aga paar pudelit õnnõstu iks kaubapäävä kaupmehe käest vällä kaubõlda. Nii läts’ki, et paar-kolm kõrda nädälän vinüsi meeste lõunapaus iks pikembäs, ku ette nättü. Hääd kraami saa es niisama lihtsäle kipõlõ alla neeldä. Pidi iks mõnuga [...]


Ookean es võta vasta

Olõmi mehega ummi latsiga iks kõgõ häste läbi saanu. Vanõmb tütär jo kümnes aasta Austraalian, eläs ja pidä firmat. Ütskõrd tä pallõl’, et mi tennü uma perämädse tii jaos kinnidse ümbrigu, et määndse soovi meil omma. Ma panni kirja, et mu tuhk läässi timä manu ookeani viskamisõs. Mineväaasta olli kolmandat kõrda sääl külän. Jala omma [...]


Tossu Tilda pajatusõ

Savvamehe äpärdüs Taa lugu juhtu Vinne ao lõpupoolõ. Miis sõit’ iispäävä hummogu uma autoga liina poolõ. Risttii pääl pidi sõitja kinni ütiskundlik liiklusinspektri. Sääl oll’ innegi joodikit püvvetü. A seokõrd paistu kavvõlõ, et savvamiist hinnäst vaivas’ pohmell. No jalgu pääl tä püsse ja kõnõlda kah sai. Tä küsse roolin olõja käest, kas tuu viina om [...]


Muda Mari pajatus

Valitsus võtt viimäst Ma kuuli raadiost, et inne vällävahetamist taht valitsus viil inemiisi käest viimäst võtta. Parhilla piät inemine hinnäst kõrraga massuammõtilõ üles andma, ku kongi määnestki tüüd tege. Sõs saa valitsus hoita tüütegijil silmä pääl ja massu kor’ada. A nüüd taht valitsus ka tuu vanainemiisi as’a tegemise massu ala panda. Tuu jaos piät inne [...]


Maolda nali

Sõbra läävä üle silla Kats sõpra saava jõõ kotsil kokko. Üts om ütel puul, tõnõ tõõsõl puul jõkõ. Üle lätt õnnõ kitsas sillakõnõ, kost kõrraga üts minemä mahus. «Jobokõisilõ ma tiid ei anna,» kuulutas edimäne kuraasiga ja astus silla pääle. «A ma anna egä kõrd,» jääs tõõsõl õigust ülegi.