Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Kõik rõiva veridse
Õdagunõ aig. Kiirabi tõiõ naistõrahva, kedä oll’ Ida-Virumaal näkko lastu. Puult näko nigu es olõki inämb.
Inne lõikusõlõ minekit oll’ vaia röntgenin pilt tetä. Ma hoitsõ sis umma kindaga kätt sidemega täl näo iin, et vere juuskmist pitä. A veri juusksõ iks mu kindast müüdä käsivart pite iho poolõ edesi.
Ma olli inne kah verega kokko saanu, a seo kõrd jäie väega miilde, selle et perän tull’ kõik rõiva är vaihta.
Üüsene tapõlus
Kiirabi tõiõ üte vinne nuurmehe, kes oll’ vinne kuulõ vilistläisi kokkotulõkil tapõlnu ja pessä saanu. Es jõvvaki viil timäga toimõndama naada, ku ussõst tull’ sisse tõnõ vinne nuurmiis ja läts’ õkvalt edimädsele kallalõ. Naas’ tedä rusikidõga pesmä.
Ma tahtsõ vaihõlõ minnä, a nä olli nii karvupite kuun, et ma es mahu sinnä kuigi.
Kiäki oll’ jo politsei kutsnu, a tuu kah es saa ütsindä näist jako. Sis kutsuti kiirreagiirjä, kes nä lõpus är lahutiva.
Perän kutsõ uurja minno hindä mano, et ma ku kannahtanu tennü avaldusõ. Es saa arvo, mis kannahtanu ma olõ, ega minno es pestä. A uurja ütel’, et ma olõ moraalsõlt ja vaimsõlt kannahtanu.
Tulõ vällä, et ma olõ õigõ tihti olnu kannahtanu. A esi es saa tuust arvogi. Seo tüü man tulõ säändsit asjo pia egä nätäl ette. Tuuga lihtsäle harinõt är.
Suka
Kiirabi tõiõ baarist noorõ käehaavaga napsudsõ miistudõngi. Pääle haava umblõmist saiõ täl pää vähä selgembäs ja tä nägi, et suka olli veritses saanuva. Tä võtsõ nuu jalast ja visas’ mullõ üskä puhta kitli pääle. Esi nõudsõ, et mõsku ma timä suka är. Ütli tälle rahulikult, et tuu ei olõ mu tüükohus.
Tõsõ tüüseldsilidse imehti, kuis ma saa nii rahulikus jäiä. Nä olli jo närvi lännüvä.