Perimüskultuuri aasta
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om perimüskultuuri aasta ja pallõldas kõigil inemiisil pruuki kõnõlõmisõl vannosõnno ja rahvaliidsi ütlemiisi.
Hääd iinkujjo omma tuuh as’ah näüdünü joba mi riigikogolasõ ja ministri.
Nä õnnõ tarvitasõ tuu jaos võõramaist sõnna – metafoor.
Eesti rahval om pall’o egäsugumaidsi ümbre nuka ütlemiisi, millest egäüts saa vällä lukõ tuud, midä taht. Nii saa hambit külge aia egä ütlemise pääle, ku õnnõ tahtmist om. Ku kinkal om must kass vaihõlt läbi joosnu vai ku heng om pailaga kaalah vai vesi om ahoh vai midägi om liimist vallalõ, sõs olõ-i iks tõõsõ süüdü. Ku ma ütle tõõsõlõ, et ta om rikas ku Riia kikas, sõs ma olõ õnnõ arõndanu perimüskultuuri ja olõ-i põhjust kohtuhe minnä. A ku osalõ poliitikilõ om antu luitsaga ja võetu kopaga, sõs ei lõpõ tülü niipia.