Koolikiusamisõst omma vast kõik kuulnu, halvõmbal juhul tuud uma naha pääl tunda saanu. Põhjusõs hariligult kehvä rõiva vai vällänägemine.
Päält sõa, mu kooliaol, olli pia kõik viletsäle rõivin ja koolin tuust suurt nummõrd es tetä, a tull’ vällä, et kanakar’an külh.
Latsõpõlvõkotun olli mul kõik kana «ristitü». Üts vanõmb kana nimega Tana oll’ tsipa losakil ja sorakil olõmisõga. Ei tiiä, kas tä kikas Kököle «silmä tegi» vai midägi muud, a näi, ku üts nuur ja uhkõ olõmisõga kana Tipa marssõ timä manu, käändse sälä, kergüt handa ja s… tälle õkva sälgä…
Tuu jäi ulli näoga kaema, soput’ sis hindä puhtas – ja kõik.
Es usknu, ku esi päält es nännü.
Kolodinskaja Külli