Võro Kreutzwaldi kooli vahtsõnõ direktri Karu Taavi kõnõlõs umist mõttist inne kooliaasta alostust.
Kuimuudu tull’ Sul mõtõ naada koolipapas?
Mul om kuiki nii olnu, et ku olõ määndseski elomuutusõs valmis olnu, sõs tuu muutus ka tulõ. Olõ jo ka varrampa nännü esisugumaidsi tüüpakmiisi ja konkurssõ, a neo ei olõ niipall’o uma olnu nigu seokõrd Kreutzwaldi kooli tüüpakminõ. Seo ammõt pand ummi piire nihutama ja kasuma. Seol majal om olnu suur osa mu elon, ma opsõ tan ja mi vanõmb tütär Sandra opsõ kümme aastakka tan majan. Sai seost majast üten väärtüse ja elokaemisõ, midä no saa tagasi jaka.
Määndse omma päämidse välläkutsõ taan vahtsõn ammõtin?
Päämine välläkutsõ om tuu, et lats tiidnü pääle kuuli, miä tedä huvitas, mis tal häste vällä tulõ ja midä tä esi häste mõist. Tuu jaos piät kuul tüütämä nii, et oppaja tegevä umavaihõl kuuntüüd, opva esi kah ja tundva elo vasta kõrrast inämb huvvi.
Midä täämbädse ao kuul latsilõ kõgõ inämb oppama piäs?
Maailm muutus väega kipõstõ. Keerolinõ om ette märki, määndsit ammõtiid nakkasõ pidämä nuu, kiä timahava umma koolitiid alostasõ. A huulmada tuust om tähtsä mõista tetä kuuntüüd, esi asju vaihõl köüdüssit nätä, loogilidsõlt mõtõlda. Ja ku lats viil tiid, miä tedä huvitas, midä tä häämeelega tetä tahtnu, sis saa tä egäl juhtumisõl toimõ. Seod kõkkõ tulõgi koolin latsilõ pakku.
Määne om Kreutzwaldi kooli vaim?
Kreutzwaldi nime kandminõ om kooli jaos suur au ja säälsaman ka välläkutsõ. Mu jaos om tähtsä, et juurõ omma valõtu. Ku mi tiiämi, kost mi tulõmi, sis and seo kõva toe täämbädsen aon elämises ja tsihte säädmises.
Ku pall’o mahus opikavva Võromaa umakultuuriga köüdetüt?
Om väega lihtsä tõmmada võrdusmärk umakultuuri ja vanamoodulidsõ, igävä vaihõlõ. A seod saa muuta vägevide näütidega, kon su juurõ ja periolõminõ avitasõ sul suurõn ilman parõmbalõ umma paika löüdä ja vast ka silmä paistu. Kõik neo hää näüte meelelahutusärist vai mõnõst muust luumisvaldkunnast, kon artisti rõhutasõ umma periolõmist, juuri, ummamuudu olõkit. Seo kotussõ päält saa pall’o är tetä.
Tegeligult oppasõ jo latsõ ka vanõmbit ja koolioppajit. Ku pall’o sa olõt valmis ummi latsi ja koolilatsi käest oppust võtma?
Latsõ omma olnu üte tähtsämbä oppaja mu elon ja omma tuud ka edesi. Seo om jo väega hää, ku sul om neli säänest oppajat koton ja no viil tüü man päält 650 oppaja. Suur välläkutsõ. Latsi käest om hää oppi, selle et nä võtva vahtsõndusõ ja muutusõ kipõstõ vasta, tulõ õnnõ esi opmisõs valmis olla.
Midä soovit kooliaasta alostusõn mi kandi koolilatsilõ ja latsõvanõmbilõ?
Soovi, et mi olnu õnnõligu ja huulnu ütstõõsõst. Jüssi Fred om ütelnü, et õnn om seo, ku läät hummogu hää meelega tüüle vai kuuli ja õdagu tulõt hää meelega kodo tagasi. Säänest kooliaastat ma kõigilõ soovigi!
Küsse Rahmani Jan
Karu Taavi. Rahmani Jani pilt