Mõni asi jääs õkvalt kõrvu ja inämb är ei lää. Mul jäi raadiost kõrvu lausõ: «Peale uuringute sisaldas projekt veel teisigi tegevusi.» Mullõ tulõt’ tuu miilde ütte uudist, miä kõnõl’ tiidläsest, kiä om avastanu, et rasõdiil naisil tükis süä kurjas minemä. Vaesõ naasõ, aastatuhandiid läts’ näil kõrda asja varjada, aga tiidläne uursõ iks vällä ja sai tuu iist määndsegi korgõ kraadi.
Veidü, väega veidü om tiidüsele rahha eräldet. Arvada tuuperäst om tegemädä jäänü kõgõ tähtsämp uuring: määndsiid asju tasus uuri ja määndsiid mitte. Mõnda asja võit kotun uma naasõ käest küssü ja ku vastus tiidüseuuringust lahku lätt, tasus innembä naist usku. (Ma olõ feminismist väega kavvõdan.) Mõnda asja võinu mu käest kah küssü. Näütüses: kuimuudu vallan rahha kokku hoita? Mu edimäne nõuannõ olõsi: tulõ egäsugudsõ uuringu är jättä. (Autor pidä silmän tuud, et Rõugõ vallavalitsus telse 11 000 euro iist uuringu, kuis vallan rahha kokko hoita. Toim.) Tollõ iist kasseeri ma sisse 11 (ütstõist) eurot. Nõuküsüjä või niimuudu kokku hoita 10 989 eurot. «Pole paha,» ütel’ klassik.
Vahepääl tundu mullõ, et mi riik lätt peris õigõlõ poolõ, põhimõtõ om: vorst vorsti vasta. Mõnõ ao peräst sai selges, et asi sukugi nii ei olõ. Näütüses: mi ehitämi teile koolimaja vai haigõmaja vai muud säänest. Ti tiiti umalt puult nii pall’u latsi, et kuuli ei piä kinni pandma vai haigõmajja vanadõkodus tegemä. Aga ei: vastatasus taheti hoobis hellü valimiisil, ei muud. Perän võit kooli rahumeeli kinni panda, kuna valimisõ omma läbi. Ja ku tõtõstõ kõnõlda, sis mõlõmba lätvä kallis pidädä, nii kuul ku haigõmaja. Ei tasu är. A terve mi elu ei tasu är.
Ammõtlikult olõmi kapitalismin katõ jalaga sisen ja kõik aig kõrratas, et tasulda lõuniid ei olõ. Periselt om, ja viil määndsiid. Eesti Energiä tulõ ja võtt korgõpingeliini alt su mõtsa maha ja jätt risu sinnä maha. Maaumanik om tuu maa iist masnu välläostumassu ja egä-aastadsõ maamassu (tuu om korgõmp ku põllumaal). Määnestki tullu tä tollõ maa päält ei saa, kuna mõts võetas noorõlt maha. Seletedäs tollõga, et vuulu om jo kõigilõ vaia. Mille sis kõik ei massa, õnnõ maaumanik? Vinne aigu mõtliva partorgiki parõmbiid seletüisi vällä. Näütüses, et talupoig om (Lenini perrä) kahtlanõ element ja tuud piätki ekämuudu retsmä. Proletariaat – voh, tuu om õigõ. Põrõlt kõtutas tuu proletariaat õdakidõ kongi kolmanda kõrra aknõlavva pääl ja silmäs, et tälle liiga es tettü. Nii et Lenini idee omma tävvelikult ellu viidü. Ma tõi siin üte näüte, a om pall’u asju, kon kapitalismist ei olõ haisugi, pall’as propaganda.
Nii et tiidläisil ollu uuri pall’u tähtsiid asju. Vast kõgõ tähtsämp omgi: mis kõrd seo sääne om, midä meil latsõmeeli kapitalismis kutsutas? Ja kas kommunism om õks viil horisondil vai om joba poolõ maad lähkümbän?
Siist edesi tulõ joba esihindäst küsümine: kohes mi lää? Kas kiäki õks tiid, kohes mi tormami? Vai võtva kõik asja nii, et kül peräst om nätä.
Peräst om ilda.
Pulga Jaan,
mõtlõja talupoig