1. põimukuul tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla noorõ kunstnigu Hälvini Yyhely näütüs «Ma kuklas tunnen».
Näütüsel saa kaia timä viimätside aastidõ luudut, millest inämbüs om autorilõ süämelähküne meediüm – estampgraafika. Saa nätä sükävtrükütehnikan luuduid graafiliidsi lehti, miä kõnõlõsõ juttõ nigu välläkistu raamadulehe siist ja säält, et olla ummamuudu salahadsõ, või-olla esiki arvosaamalda ja andsagu.
Kunstnigu suuv omgi jätta mitmit arvosaamisõ võimaluisi ja anda kaejilõ vabahus luvva uman pään esihindä lugu. Fantaasiailmust peri eläjä näütäse meile umma ütte puult, a kiä nä periselt omma, tuud mi ei tiiä.
Õhku jääs küsümüs, kas nä esiki tiidvä. Ku otsimi seol näütüsel vastust, kelles om autor luujana kasuman, lövvämi vastakaalus graafikalõ ka palaja (lõuend) pääle vabalt juuskma lastu tindijõõ ja grafiidijoonõ.
Autor olõ-i õnnõ üte tehniga mano jäänü. Lisas om võimalus kaia Hälvini Yyhely kattõ Eesti Kunstiakadeemiä animatsiooniosakunnan režissöörina luudut animafilmi: «Bouilabaisse» ja «Mina nagu linnukene…».
Näütüse päälkiri näütäs noorõ autori hindäotsmist ja küsümiisi. Kohe edesi? Mille luvva? Määndses ma taha saia? Midä ma taha, et tõsõ minon näessi? Neo omma küsümüse, miä iks vahel mi kõiki pään tsiirotasõ, esieränis luuja ja kunstnigu seen. Autor ütles esi uma näütüse kotsilõ, et tä kiitse kokko kinä loomingulidsõ supi ja luut, et seo passis tsipakõsõ iks süvvä kah. Hälvini Yyhelyl om Eesti Kunstiakadeemiä animatsiooni bakalaurõusõkraat. Põra tege tä estampgraafikat, kõgõ inämb miildüse tälle sükävtrükütehniga.
Tä luu umma unõnäolist mütoloogiat ja näütäs kaejalõ lugusiid, millen saava kokko sünge poeesia ja maalähküne hõngus.
UL
Hälvini Yyhely. Pilt eräkogost.