Ma olõ sääl Noa restoraanin käünü, kon nüüt 33 inemist salmonelloosi saiva. Esiki kats kõrda. Tipprestorani – ma hoia näist harilikult kavvõmbahe, ma olõ võrokõnõ, mullõ söögiga tsurkminõ ei miildü. Edimäne kõrd pidi sõbõr sääl umma sünnüpäivä, seimi tõprapõskõ ja ei saa ütelda, et hää es olõ. Tõpral om sääne kõhna mol’o, pääle kaiõn es ütelnügi, et sääl takan midägi süvvä om, a om. Esiki sisefilee ei olõ nii hää ku üts pehmeshavvutõt tõpramol’o.
Tõnõ kõrd kävemi naasõga. Massi söögi iist umbõs 14 eurot, tuu raha iist oll’ taldrigu pääl tikutopsi-suurunõ lihatükk, paar rohilist vart ja ümbre söögi oll’ tõmmatu määndsegi pruuni as’aga tsõõr. Tuust aost pääle ma kutsu säändsit tipprestoraanõ tavotirestoraanõs. Üts lõvvatäüs süvvä, tavotitsõõr ümbre tõmmat, süü ja massa.
A Tal’na jõukamb inemine ei hooli õnnõ söögist, teda ei huvida õnnõ tuu, miä taldrigu pääl om, tähtsä om tuu kah, kiä kõrvallauan ist. Ku om 14 euro iist tikutopsitäüs süvvä, sõs om kimmäs, et vaenõ umma perset sinnä kotussõhe ei viä. Rikkil om hulga mõttit, kuis hinnäst kuun kävven vaesist eräle hoita. Kõgõpäält tippklassi tavotirestoran, sõs tühä kõtuga kodominek ja perän kokkosaaminõ salmonelloosiravil. Ja edesi suur sitmine, ohkminõ ja ossõndaminõ.
Ka rikka ikva! Ku nä salmonelloosi saava. Sis ossõndasõ ja pasandasõ nätäl aigu toda tikutopsitäüt süüki vällä? Väega pikk pasarada ei tulõ tuust ütest topsist. Vai ku om väega piinü inemine, sõs om ka piinü pasarada? Nii et vinütäse tuust tikutopsitävvest paar-kolm tsiiru ümbre maja är? Vai laskva piinü inemise takast niiti? Nigu härmävidäjä?
A hengevalu või külh olla. Istut poti pääl, silmi ette tulõ illos õdak mere veeren, ilosa inemise laudu takan, ilosa kleidi ja sõs tulõ arvosaaminõ, et kõik nä istva parhilla ütsindä poti pääl ja vahtva peenükeisi pupillega kahhelkivvi.
Seo om kõik kultuur, ma olõ seost joba varramba kirotanu. Süümiskultuur om kõgõ vanõmb inemise kultuuri osa ja sitmiskultuur om vannusõ poolõst õkva järgmäne. Õnnõ aastatuhandiga om süümiskultuur nii kavvõlõ edesi lännü, et inemise istva ütenkuun tavotirestoraanõn, kaesõ alla tulõjat päivä ja mekutasõ tõpratartarri. Sitmiskultuur om jäänü sinnä, kon tä algusõn oll’, ei olõ määnestki ütist ja seltskundlikku tegemist taast as’ast vällä arõnu.
Ega restoraan süüdü ei olõ, hää tavotirestoraan ja ilosa ja hää söögi kah. Jummal esi õks nuhklõs inemiisi. Vaest om joba vaesusõga nuheld, mis sa tuu rikkaga õks muud tiit ku lasõt kõtust vallalõ.
Ruitlasõ Olavi,
kultuuriteoreetik