Puulpäävä, 10. põimukuul peeti Kaika suvõülikooli matkapäivä. Hummogut alostõdi Meerapalo koolimaja moro pääl. Sai kullõlda loengit paigapäälitsist inemise- ja kotusõnimmist, suguvõssust, kotussõjuttõst ja etnoõudusromaanist «Värav», mille tegevüs sünnüs kah Meerapalon. Koolimajan oll’ samal aol vallalõ kohvik, kon müüdi näütüses üle moro elävide kitsi piimäst tettüt kohopiimäsaia ja umakandi inemiisi tettüt hapund kurki. Tõsõ kõrra pääl olli vallalõ näütüs ja pulstipuut.
Keskpäävä paiku alostõdi matka. Jalotõdi ütenkuun Pedäspää küllä. Pikemb piätüs tetti Pedäspää kalmuaian, et rohkõmb teedä saia tuukandi perekundõst ja nimmist. Tii pääl kõnõl’ Kalla Urmas hainost ja eläjist, kiä ette trehvsi. Matkajuhi Toodsi Heiki käest sai kuulda juttõ paigapäälitsest elost, nii vii veerest lövvetüist varanduisist ku ka näütüses tuust, kuimuudu Pedäspää külä seo aasta radokuun uma aoluulidsõ nime tagasi sai.
Pääle Peipsi veeren käümist oll’ aig lõunapausis ja süümises. Matkaliidsi rõõmust’ lavka, kost sai lämmä ilmaga vastapidämises ijätüst ja juuki osta. Ku piknik oll’ peetü, läts’ matk edesi. Tammistu külän minti tõist kõrda järve viirde, kon Zovo Kaius kõnõl’ vinne-ehitüsest. Edesi Meerapalo küllä piten kävven sai seokandi rahva käest kuulda vanal aol sääl elänüst nõiast, kiä ijä seest hobõsit är pästse ja haiguisi tohtõrd’. Kõnõldi ka paadikanaliist, midä Vinne aol pall’o järve viirde tetti ja mis järveviirt pilliruugu täüs kasuma pandva. Kaivati pall’odõ rästikide ja tuu üle, et kunagidsõn kalamiihi külän om alalõ jäänü õnnõ puultõist kalamiist. Meerapalo küllä näütsi surnuaiavaht Vaiknemetsa Jaan ja paiklik kalamiis Mertsina Uno.
Pääle pikka päivä matkamist jouti Meerapalo koolimaja mano tagasi. Sõna läts’ nuurilõ inemiisile. Pandi Annika vidämisel arotõdi, kuimuudu saanu võro kiilt ja kultuuri nuuri siän populaarsõmbas tetä. Pakuti vällä mitmit lahenduisi, näütüses võrokeeline geokäküs, pagõmistarõ ja meemilehekülg.
Õdagu lõpõt’ kultuuriprogramm. Tal’na Võro seldsi näütemängutsõõr Tungõl esit’ kava umist elolukõst, mille oll’ ankeete perrä kokko säädnü Valgu Jaanis. Grande finale oll’ perekund Toodsi kontsõrt, mille tähes oll’ 12aastanõ viiolimängjä Uku, kelle meistri muudu mängust õkva suu vallalõ jäi.
Päiv läts’ kõrda. Matkaman käve 70 inemise ümbre. Esieränis hää miil oll’ nätä pall’o paigapäälist rahvast. Paistus, et inemiisile miildü säändsen vahtsõn vormin kokkosaamist pitä. Tuust saiva kõrraldaja tukõ, et ka tulõva aasta säänest matka plaani.
Rahmani Hebo
Matkapäävä rahvas om jõudnu Pedäspää küllä, kon Toodsi Heiki (kesken, verevä triibulidsõ hammõga) kõnõlõs küläelost. Rahmani Hebo pilt