Nall’a sai raudtiiga joba Vinne aigu, a sis olli nuu nall’a tsipa tõistmuudu. Olli susla-raudtii-nall’a, olli putkavahinall’a ja «seldsimiis maiori» nall’a. Üts hää asi oll’ raudtii pääl kah, sai juvva hääd tsäid. Vinne mammidõl oll’ tuu kiitmine õkvalt viimädse pääl käpän. Mullõ mõosi tuu tsäi nigu kõgõ paremb reklaam.
Eesti Vabariigi vahtsõstsünnüga lätsi raudtiinall’a tsipa laemba pinna pääle, küündü raudtiist kuigipall’u kõrvalõ. Edimäne nali oll’ peldikiidega. Nuu olli kõik üttemuudu, jaamast raudtii poolõ kaien kural puul ja ahuküttega. Antslan jäeti peldikuahi (muidu tävveste kõrran) külmäl aol kütmädä ja võit arvada, määne tä sis vällä nägi. Põhjusõs tuudi, et puid ei olõ. Ümbre jaama tahtsõ mõnigi puu mahavõtmist, pääleki olli tõsõlpuul raudtiid ilmliku puuladõmõ, millest mõni es kõlba esiki ahju aia. Võru kütse umma jaamapeldikut edesi, sääl oll’ lämmi ja puhas. Varsti panti Antslan rongiliiklus saisma: arvada peldiku peräst. Nii oll’ edimäne EV raudtiinali ilma nall’alda ropp.
Edesi naati kõnõlõma, et säänest raudtiid ei toheki pidädä, sääl ei saa vanainemise rongi pääle ega maha. Piätüse tetti korõmbas, sis võeti rong käügist är. Vana inemise häädü är ja korõmbas tettü platvormi jäie tühäs. Nüüd om nii, et ei olõ rongi, ei olõ inemiisi, ei olõ probleemi. Platvormi omma, noidõ pääle om raha kulutõt. Mu arust oll’ tuu nali kah ropp.
Vahepääl tetti nall’a raudtii riigistämise ja erästämise vahel hüpätämisega. Edesi tull’ aga peris roppus. Riigiesändä ja -emändä märke vällä, et vaesiil Pärnu inemiisil om väega rassõ üle Rääma raba kävvü, sinnä tulõ tetä raudtii. Tõsõ otsa võit egäs juhus Talinalõ vällä tõmmada, õks pääliin vai nii. Mul ku paduvõrukõsõl tegüsi tuu pääle protest: mille poolõst pärnaka meist paremba omma? Tulõ nõuda kah, et Hatapalust tõmmatas üle Likõputsi suu raudtii Lüütseppä, aga egäs juhus nika Hoppa vällä. Et roppus olõs tävvelik.
Rongi kiirus ei tohe ülearu suur olla. Tulõ rihti nii, et kell kuus sõit vällä, sis omma lehmä hummogust jaku nüssetü. Kellä kümnes ollu paras Hoppa jõuda, sis jo poodi valla. Neli tunni piasi puute pääle küländ olõma, sis kellä katõ aigu jäl Eestimaa poolõ tagasi. Kiirus võinu olla nii 10-15 km/h. Tuu kiirusõ man muiduki tigudõ surmaga tulõ aig-aolt arvõsta, aga suurõmba eläjä kunnast põdrani päsese puhta nukaga. Nii et kõigildõ ökoraudtii.
Säändse sõidu man kulus inämbjagu Alko-poodi kraami sõidu aigu är ja tuu vähändäs kõvastõ viinajuumist Eestimaa pääl. Asja klubilist ja muusikalist puult ma siinkotsil ei pututa.
Ja ma süü uma pääpaila är, kui ei tulõ tagasi vana hää putkavahi- ja suslaraudtiianekdoodi. Naaruga saa eesti rahvas terves ja jõud viie tervembä Euroopa riigi sekkä.
Pulga Jaan