6. lehekuul tetäs Karilatsi vabaõhumuusõumin vallalõ näütüs, miä kõnõlõs mõsu- ja mõskmisõkultuurist.
«Ütelden «mõsu», mõtlõs inämbüs inemiisi hariligult alosmõsu pääle, a mi näütüs võtt luubi ala nii ihomõsu, iho ja mõsu mõskmisõ ku ka «päämõsu»,» om kirän näütüse tutvustusõn.
Näütüsel om välän ihomõsu 19. aastasaa tõõsõst poolõst kooni Nõvvokogodõ ao lõpuni. Vastussõ saa ka küsümisele, kuna ülepää naksi naasõ Eestimaal alosmõssu kandma.
Kõnõldas esihindä ja rõividõ mõskmisõst ja tuust, et viil ildaaigu oll’ mõsumõskminõ üts vaivalidsõmbit kodotöid.
Viil saa näütüsel teedä, kuis mõsu ja mõskminõ omma rikkaligult esindedü mi ütelüisin ja vanasõnnun.
Täämbädse aoni ei miildü kinkalõgi, ku timä «mustan mõsun soritas» vai ku ülembä kabinetin uut iin «päämõsu». «A kas seo om ajo- vai rohemõsu, ku ti perän näütüse kaemist Arieli mõsupulbri asõmõl lipõ-usku pööräti?» nõstva näütüsekõrraldaja üles viil üte mõsuga köüdedü küsümüse.
Mõsunäütüs Karilatsin jääs vallalõ terves suvõhuuaos.
UL
Mõsunäütüs. Veski Marisõ pildi