Nimel Leies om Eestin 30 kandjat, a Eesti perekunnanimeraamatulõ taa sisse ei lää, selle et olõ-i Eestin pantu. Nimi panti Siimeri (Ziemeri) mõisan Mariburgi (Alūksne) kihlkunnan. Raibakasõ talurühm (1829 Reibekas) täämbädse Kampji külä kottal oll’ tuu kotus, kon seo nimi panti, ja olõ-i kahtlust, et taa nimi tähendäs läti keelen lihtsalõ ’ala-, alumanõ’, täämbädsen läti kiräviien Lejas. Või olla, et esiki nime pandmisõ talu om sääl täämbä alalõ nimega Lejmalas ’alaveere’. Saman Siimeri mõisan kirutõdi ka tõisi ala-sõnaga priinimmi 1826. aasta hingelugõmisõn sammamuudu: LeiesDambs, LeiesReibekas, Leies Ignasch.
Priinime saanuidõ edenimmi kirjapildi ei anna är, kas nä kõnõli läti vai võru kiilt, a läti kiil om usutavamb. Kõgõ vanõmb põlvkund, peremiis Willum ja timä koolnu veli Gust, säändse nimekuju omma sõski umatsõmba lätikiilsele rahvalõ, niisamatõ Willumi tütär Ilse, tuu nime võrokeeline kuju olõssi olnu Hels vai Hils.
Vana Villumi poig tõsõst abielust Jaan tull’ elämä Vana-Laitsna valda Mustahamba küllä ja niimuudu nakas’ seo nimi ka Eesti poolõ pääl levimä. Kuulsa telelavastuisi luuja, näütlejä ja latsikiränik Leiese Uno oll’ timä pojapoja pojapoig. Rõugõ kihlkunna Leiese omma olnu kirän päämidselt Viitinä valla all.
Sarnadsõl nimel Leius om 62 kandjat. Nimi panti Helme kihlkunna Hummuli mõisan Maalitse Tsimmu (Zimm) ja Matu (Matt) perrätulõjilõ. Matu pojapoig Matt tull’ edimält Otõmpää ja perän Urvastõ kihlkunda.
Kallasmaa Marja om pidänü nimme Leius tähenduse poolõst hämäräs ja toonu kõrvalõ Virumaa sõnna leius ’leiutasu’. Võimalik, et läti keelepiiri lähkün Maalitsil saadi seo priinimi sõski kah läti keele ’ala-’ tähendäväst sõnast. Läti muudu nimmi panti Hummulin peris mitmit. Eestistämisel om muudõt nimi Zolk ilusambas nimes Leius Elvan, Tartun ja Tal’nan.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.