Tarto ülikoolin peetävä kursusõ «Lõunõeesti kultuurigeograafia» oppamisõ man om õks targõmb opitarõst vällä tulla ja uma silmäga kaia, määne maa taa Lõunõ-Eesti om. Kursusõ oppaja, maatiidläne Pae Taavi mõist kõgõ nii põnõva tiikunna kokko panda, et taad rata võinu vällä pakku kõigilõ lõunõeestläisile ni näide sõbrolõ.

Istõmi ütel ilosal sügüsedsel pääväl üliopilaisiga Tarton bussi pääle, tiijuhis kursusõ oppaja Pae Taavi. Seokõrd olli tsihis õdagupoolidsõ Võromaa kihlkundõ keskusõ (Kanepi, Urvastõ, Karula) ja veidükese Mulgimaad kah (Helme ja Tarvastu). Mi es kae õnnõ kirikit ega koolimajjo, a niisama maastikku, luuduslidsõlt huvitavit kotussit ja todagi, määndse omma külä, määne om savvusanna õigõ kotus Võromaa talo tõisi huunidõ man, ni märgotimi, kas võrokõnõ iks taht aknist piirimiihi nätä vai kaes tä parõmba meelega mõtsa poolõ.

Edimäne kõrd astõmi bussist vällä Kanepi kihlkunnan õkva Tarto-Võro suurtii veeren Jõksi ristimõtsan, miä mineväaastaga õnnõs üten 13 tõõsõ Vana-Võromaa ristipuiõ kotussõga riikligus kultuurimälehtüses tunnistõdi. Mõnõ noorõ inemise es olõ ilmangi üttegi ristipuud nännü ja näil oll’ väega põnnõv.

Kanepin kaimi vanna hirsist koolitarrõ ja mõtlimi tuu pääle, et olõmi saman paigan, kon Kanepi keriguherrä Johann Philipp von Rothi iistvidämisel sündü edimäne eestikeeline (tegeligult muidoki tartokeeline) aoleht – Tarto-ma rahwa Näddali-Leht. Saimi tiidä, et Kanepi kerik om terven Eestin esieräline tuun mõttõn, et kerigu torni otsan olõ-i kikas, miä om umanõ kõgõlõ Lõunõ-Eestile, ega rist, miä paistus hariligult Põh’a-Eesti kerigutornõn, a om aotäht.

Tull’ vällä, et meil oll’ kamban peris mito üliopilaist, kiä olnuki-is periselt nännü vägevät Tammõ-Lauri tammõ, miä om egälütel meelen Eesti kümnekroonilidsõ rahatähe päält. Tuuperäst lätsimi iks taa ilmadu suurõ puu ala, et tunda, ku tsibitsill’okõsõ mi timä kõrval õks olõmi, ja tetä niinimmat kohustuslik pilt.


«Kohustuslik pilt» Urvastõn Tammõ-Lauri tammõ man. Saarü Eva pilt

Piltilosat Urvastõ kerikut kaimiki täpsehe ku pilti – ronõmi Vahtrasalu kohvigu man korgõ perve pääle, kõlladsõ raami mano. Sääl küsse Pae Taavi üliopilaisi käest, mille omma mäekaldõpäälidse tii vanal aol tettü nii käänülidse. Ja selet’ esi: selle, et hobõsil olõs keremb kuurmit mäkke ni mäest alla vitä. Et nimmada Urvastõ paigapäälist poeeti Konnula Margust ehk Contrat, lugi Pae Taavi meile sääl ette üte Contra luulõtusõ kah.

Tii pääl pruuvsõmi kokko lukõ, ku pall’o om Vanal Võromaal niiüteldä vanno ni vahtsit kotussit: Vana-Antsla ja Vahtsõ-Antsla, Vana- ja Vahtsõ-Kuustõ, Vana- ja Vahtsõ-Roosa, Vana-Vahtsõliina jne. Vana-Antsla näüdüssega selet’ Pae Taavi tuud, kuimuudu säändse, sama nimega vahtsõ keskusõ omma ao joosul tegünü. Niimuudo joudsõmi Karula kunnmaa ja timä käändligatsõmbidõ teie pääle.

Tii läts’ Lüllemäe poolõ, kon oll’ tsihis kaia Karula Pühä Maarja kerigu saina sisse tettüid kivitsehkendüisi, miä omma vana krohvi alt vällä tulnu. Esieränis köüt’ kõiki muidoki erootilinõ kivitsehkendüs mehest ja rasõvast naasõst. Kuis ja kunas naa tsehkendüse kivve pääle omma tettü, kiäki täpsele ei tiiäki.

Lisäs lutõri kogohusõlõ om Karulan 19. aastagasaast pääle toimõndanu õigõuso kogohus. Parhilla omma Karula Jumalaimä Kaitsmisõ kerik ja tollõ man olõva kooli- ja kogohusõtarõ küländ hallõn saisun. Koolitarõn pidä vahti õnnõ trepi pääl istuja pupõ, kink ülesandõs paistus ollõv ussõ vaihõlt salahuisi sissekaejit hiidütä. A inneskist tegüsät ello avitas taa huunidõ kogo ette kujota külh.

Edesi sõitõn ütel’ Pae Taavi, et tä võinu kihla vitä, et Eesti riigin olõ-õi tõist säänest kotust, kon saa nätä nii pall’o verevit savikivve ütekõrraga. Tuuperäst käänimigi uhkõst Kaagjärve mõisast müüdä ni teimi piätüse Eesti kõgõ suurõmba mõisalõ kuulunu tüüstüskompleksi ollõvabrigu man. Pääle vabriguhuunidõ kaimi säälset «punamonumenti». Üliopilaisilõ miildü muidoki lehmä, kiä vabrigutagodsõ kar’amaa pääl rahuligult seie (liinainemise olõ-õi peris lehmä jupp aigo nännü). Lehmiga köüdüssen saiva üliopilasõ tiidä ka tuud, et hariligu Võromaa kar’amaa pääl om kari iks verrev.

Lõpus käänimi Mulgimaalõ kah sisse, kävemi Helmen, Kärstnän ja Tarvastu kihlkunna pääliinan Mustlan. Oll’ illos ütetõiskümnetunninõ koolipäiv bussin.

Saarõ Eva

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit