Saludos desde el sur!
Täämbädses pääväs olõ Argõntiinan elänü veidü vähämb ku kats kuud. Tuu aoga omma saanu selgembäs mu vahtsõnõ kodo ja kiil ni kultuurilidsõ esierälisusõ, a tuust huulmalda avasta iks egä päiv midägi. Vaihtusopilasõ elo olõ-i määnegi miilakminõ, et saa õnnõ massulda linnada kavvõ maa taadõ ja sõs sääl päävä käen raamatit lukõ.
Egä vaihtusopilasõ pühä kotus om kuul. Sääl omma sõbra, pido ja tõsõ vaihtusopilasõ, kellega ütenkuun kiilt oppi vai kultuurišokki tohtõrda. Tan Ladinan om kõik tõisildõ, nii ka kuul. Ma opi katoliku usu koolin, kon egäüts piät kandma kimmäle koolivormi ni egä hummuk nakkas pääle lipu ülestõmbamisõ, hümni ja opilaisi rivistüsega. Seo kommõ om egän Argõntiina koolin (olõ-i tähtsä, kas opit riigikoolin vai eräkoolin). Ku lipp om uhkõlt vardan, lugõ direktri ette väiku teksti vai salmi piiblist ja päält tuud võiva nii oppaja ku opilasõ klassi minnä.
Klassi nägeva vällä nõukaaigsõ. Tooli, lavva ja saina omma täüs tsehkendedü laulusõnnu, armastuskirju ni roppõ joonistuisi. Ku Eestin kõnõldas tuust, et oppajit om umbõlõ veidü ja neo, kiä viil koolin tüütäse, omma kah joba poolõ jalaga havvan, sõs Argõntiinan olõ-i noorõ oppaja koolin määnegi innenägämäldä nättüs. Hallõ om tuu, et olõ-i oppajal tan määnestki mõovõimu, tunnin om suurõmb osa aost kõrralagõhus. Niisama pidävä oppaja terven riigin egä nätäl streike, tuuperäst, et valitsus massa-i näile taa rassõ tüü iist õigõt rahha. A tuust huulmada mõistva lõunamaaladsõ löüda egän halvan midägi ilosat: vahetunnin tandsitas koridorin rahvatandsu ni tetäs suuri festivalõ, kon ka oppaja kostüümi sälgä tõmbasõ ja opilaisiga rokkmuusiga perrä kargasõ. Ja ku tandsi ei miildü, võit samal aol matet juvva vai pilli mängi.
Ciao!
Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.