Maolda nali

Tohtrõ kirotõt köhärohi

«Noh, kas ti magasiti vallalidsõ aknõga, nigu ma sooviti?» küsüs tohtri ravialotsõ käest.

«Magasi,» vastas tuu.

«No ja kui om, kas köhä om kaonu?»

«Ei, köhä om alalõ. Kaonu omma kuldkell, raadio, üsäpuutri ja rahakott…»

Maolda nali2019-07-30T17:33:55+03:00

Muda Mari pajatus

Olõ-i siin midägi kaabuga vehki

Ma kuuli raadiost, et Rummu Jüri om havvast üles nõsõnu. Käiki tedä viil nännü olõ-i, a valitsus om joba naanu hobõsõvargit püüdmä. Tuu om sõs parhilla kõgõ tähtsämp riiklik tsiht.

Tulõva nädäli saa viimätsel valitsusõl ammõtih oltu 100 päivä. Midä tähtsät sõs valitsus tuu aoga viil tennü om? Är omma klaaridu Eesti riigi jaos kõgõ tähtsämbä küsümüse. Elo om riigih teno toolõ õkva ilosambas saanu. Näütüses om mi inemiisi jaos väega tähtsä, kas juudiriigi pääliin om Jeruusalemmäh vai kohki muial. Viil läts’ eestläisi elo õkva mito kraati parõmbas, ku riigikogo valgõst saalist Euruupa lipp vällä visati.

A no saa 100 päivä müüdä ja või naada valitsust arvostama. Hoitkõ alt, ministri, olõ-i siin midägi kaabuga vehki.

Muda Mari pajatus2019-07-30T17:33:19+03:00

Tossu Tilda pajatus

Kuis umma ello kaitsa

Taat tull’ pahanulõ väläst ja naas’ lavva takan midägi kipõlt meisterdämä. Memm jäi mano saisma, a taadi tegemisel mõtõt joht es näe. Taadi käen oll’ peopesäsuurunõ piiglikene, millele tä pulkõ külge säädse.

«Meil sainan illos piigli, säändse väiku päält näet õnnõ umma suurt nõnna. Viitku-i aigu tühä tüü pääle!» nurisi memm. Timä tahtsõ iks kõgõ targõmb olla.

Taat tekk’ selges, et tä mõtlõs jalakäüjile taadõ kaemisõ piiglit vällä. «Täämbä olõs kolmas kõrd ratta ala jäänü. Ütski rattaumanik su sälä takan jo kellä ei kõlista. Kõgõ hullõmba omma nuu elektri päält sõiduriista! Nuu tulõva nii suurõ tambiga, kas jõvvatki iist är karada,» kostsõ kodonõ vällämõtlõja.

Einoh, jutt jumala õigõ. Ku elo om kallis, piät esi hoolõn olõma. Kiäki tõõnõ su elonatukõist joht kaitsma ei nakka.

Tossu Tilda pajatus2019-07-30T17:32:38+03:00

Hää limmunaat Läti siiropist ja mulliviist

Sai seo retsepti üte uma sugulasõ käest. Timä om Läti piiri veerest peri ja tuuperäst harinu käüma Hopan poodin. Põra om vällän maru lämmi ja üts jahhe juuk kulus säändse ilmaga iks är.

Rabarbrilimmunaat:

• puul pudõlit rabarbrisiirupit Hopa poodist, õkva tuud, mis om tan pildi pääl. Om proovit ka tõisiga tetä, a seoga saa iks kõgõ parõmb;
• 1,5 liitrit mullivett, või olla ütskõik määne, pääasi, et väega soolanõ ei olõ.

Sekä nuu umavaihõl kolmõliitriste purki kokko ja omgi hää maiguga limmunaat valmis. Ku külmembät juuki tahat, võit ka iäd sisse panda. Kuna limmunaati saa peris pall’o, sis või tuud perän külmäkapin hoita. A kae, et panõt anomalõ egäl juhul õhukimmä kaasõ pääle, et mull vällä es lännü.

Siirubi hind om katõ euro kanti, nii et periselt tuu odavamb ei tulõ ku poodist limmunaati osta. A tuuiist om maik maru hää. Proovi perrä!

Retsepti kirot’ üles
Rahmani Hebo

Hää limmunaat Läti siiropist ja mulliviist2019-07-30T17:31:40+03:00

Vesipüks

Paarkümmend aastat tagasi, hainakuu lõpuh ollimi imäga uman maakoton Taivaskua Hatiku külän.

Ilma olli umbõ kuuma. Teimi puul päivä tüüd ja sis kaimi, et läämi hinnäst Hatiku järve viirde jahutama, umbõs katõ kilomiitre taadõ.

Jõudsõmi sinnä, illos väikokõnõ järv, nii vast 50 x 50 m vai tsipa rohkõmb, ku mano arvada 20 miitret kurõmarja täüs kasunut perve.

Rahvast oll’ kah vast uma 30–40 ümbre, nii nuuri ku vanno, esiki peris tsill’okõisi latsi. Osa inemiisi oll’ perve pääl peesütämän, mõni jago viin. Armunu paarikõsõ jalotiva nii maa pääl ku vii seen ja aiva ummi asjo.

Ma olli imäga viin, tsipa kavvõmban. Kõrraga kuulimi, et rahvas sälä takan nakas’ rüükmä ja järvest vällä juuskma. Kaimi sälä taadõ ja sis näi ma kah elon edimäst kõrda vesipüksi. Oll’ vast nii kolmõ miitre korgunõ, nigu mar’amahla kurnamisõ leika, päält vast paar miitret lagja.

Edimält tull’ veerest mi poolõ vast mõnõ miitre ja sis liiku pervega kõrvuisi pia tagasi, kerkü korõmbalõ ja tekk’ säänest tuulõ kohinat ja mühinät. Esi keerel’ nigu hurr.

Mul võtsõ taa pilt naaru är ja imä ütel’: «Pojakõnõ, läämi är viist vällä, muido kas nõst su üles vai vii alla, kes naid luudusõ ja füüsiga säädüisi tiid, tõnõkõrd või nii vai naa.»

Taadõ kaiõn näimi, et tuul püksil kattõ huug nigu är ja tä kõrras kerkü, sis läts’ järve pite pervega kõrvuisi paarkümmend miitret ja tõsõ poolõ kaldõ lähkül nigu ohatõn kattõ järve sisse. Tuul jäi kah nii vakka, olõ õs hõngugi inämb.

Rahvas kõnõl’, inämbüste vanõmba taadi-memme, et vesipüks om vanal aol är uputanu nii väikeisi latsi, vanno nõrgakõisi, ka eläjit, esieränis ku trehväse viin olõma.

Mullõ jäi tä elos aos hinge väiko ettekaemisõga, selle et ei tiiä, mis elon või ette tulla. Ei olõ rohkõmb nännü ja seoni aoni viil elon, olkõgi, et habõna iin ja hiussõ joba halli.

Johansoni Madis


Reimanni Hildegardi tsehkendüs

Vesipüks2019-07-30T17:29:48+03:00

Priinime lugu: Hanimägi, Animägi

Perekunnanimel Hanimägi om täämbädsel pääväl 65 kandjat. Tuu nimi om edimält annõt õnnõ Harglõ kihlkunnan Saru külän Leegustõ talun, a ka üten Põru talun. Leegustõ talu Hanimäe nimega inemiisi kutsuti küläkeelen nimega Leegust-Pipi. Tuu tulõ võru latsikeele sõnast pipp : pipi ’piim’ ja arvada näüdäs’, et tuu talu inemise kanni nii valgit rõivit nigu piim. Perekunnanimi annõti mäekundi perrä, miä oll’ Leegustõ talu maa pääl.

Suguvõsauurja Poveli-Puusepä Evelini tiidmise perrä om Harglõ muud, et hindäle lubati perekunnanimi esi valli ja et ütte nimme kandsõ õnnõ üts suguvõsa. Taa olõ-i muialpuul nii väega harilik. Nii sõs piässi olõma, et kõik Harglõ juuriga Hanimäe nimme kandva inemise piässi olõma esäliini piten kavvõst sugulasõ. Nimme om eri paprin kirja pant eri muudu, küll Hannimäggi, küll Annemegi. 19. aastagasaa edeotsan om üts saksastunu pere taasama nime tõlknu saksa kiilde ja saanu Genseberges. Ildamb om eestikiilne nimi jälki tagasi võet.

Ku setokõisilõ anti nimmi, sai 1921. aastal perekunnanime Hanimägi ka kats Pankjavitsa valla peret.

Perekunnanimi Animägi om annõt õnnõ Mulgimaal Karksin Polli mõisan Lilli külän ja arvada om tuu nimi valit kah mäe, suurõ Annõmäe perrä. Üts kõrd om taasama nimi võet hindäle ka eestistämisel nime Risu asõmõlõ. Täämbädsel pääväl om Animägi 30 inemise nimes.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

Priinime lugu: Hanimägi, Animägi2019-07-30T17:27:11+03:00

Paaditego Ähijärvel

Poomkant ja täävipakk – säändsit sõnno sai Ähijärvel 18. ja 19. hainakuul kõva saagmisõ ja kopsmisõ vaihõl kuulda. Karula rahvas tekk’ Urtsoni Kristjani ja Trolla Agu juhtmisõl loodsikut. Tuu es olõ harilik, a hoobis sille põh’aga lavvust loodsik, määndse Ähijärve pääl inne plastloodsikidõ tulõkit moodun olli ja määndsit viil ütsikit järve veeren nätä või.

Urtsoni Kristjan, kiä esi säidse aastakka tagasi kaonu Saaroni Kalevi oppusõ perrä säändsesama loodsigu valmis tekk’, kõnõl’ loodsigu tegemisest niimuudu: «Eelä alustimi põh’a tegemisest, saimi küle är painuta ja põh’alavva valmis. Sõs oll’ kõgõ suurõmb tüü tettü. Täämbä teemi pardalavva, istõpingi, mõlakinnitüse ja nikõrdami otsa är, sis tulõ viil tõrvada ja lättki loodsik vette. Hummõn (20.07 – toim) om Ähijärve regatt. Seo olõ-i võidusõidupaat, a proovimi är.»

Loodsigu ehitämise projekti vidäjä Freibergi Lilian tiidse kõnõlda, et ku matõrjal olõman oll’, tetti innembüisi sääne loodsik üte pääväga valmis. «Kaet hummogu, et täämbä tulõ illos ilm, piäs õdagu kalla püüdmä minemä, sõs nakkatki loodsikut tegemä.» Tä imeht’ ka tuud, et es tiiäki inämb vanno inemiisi, kiä viil mõistva säänest loodsikut tetä, a ku tegemises läts’, sõs tulliva vana mehe egält puult vällä, kõik tiidsevä, kuimuudu seo tegemine iks õigõlõ käü ja kõigil oll’ muidoki ka esi muud.

Loodsigu tegemine oll’ üts projektest, miä om mõtõld vannu mõistmiisi elon hoitmisõs. Tegemise man toimõnd’ ka mitmit latsi ja nuuri. Trolla Joosep, kiä mõlõmba päävä loodsigu tegemise man oll’ ja vaihõpääl ka suuri inemiisi avit’, arvas’, et parhilla tä säändse loodsigu tegemist esi ette es võtnu, a võiolla näütüses kümne aasta peräst külh. Egäl juhul om täl inämb-vähämb teedä, kuimuudu tuu käü. Tulõ luuta, et tä sõs tuu loodsigu ka ütskõrd är tege. Vähämbält om üts tarkus jäl alalõ hoitu.

Pildi pääl ehitäse Trolla Agu, Urtsoni Kristjan ja Tolmuski Allan loodsikut. Loodsik sai valmis ja Tolmuski Allan võitsõ järgmäne päiv är ka Ähijärve regati, tõõsõ võistlõja es lövvä finišit üles.

Rahmani Hebo


Rahmani Hebo pilt

Paaditego Ähijärvel2019-07-30T17:24:30+03:00

Vijardi Mari tege valgusõga kunsti

Nuur võrokõnõ Vijardi Mari müü elektroonikat, tege Perimüsmuusiga Aidan valgust ja kõrraldas kodokotusõn kultuuri.

Käve puulpäävä õdagu Tarto liinan ja imehti, mille om uulidsa pääl õnnõ peotäüs inemiisi ja nuu paistusõ kah kõik üle kolmõkümne aastaga vana olõvat. Sõs tull’ miilde, et om suvi ja noorõ omma kõik Eestit pite lajan, egäüts uman koton. Mõni vast mol’otas sääl niisama, a hää om Facebookist ja muialt nätä, et pall’o omma ka ammõtin mitmidõ projektega.

Üts säändsist tegüsist nuurist om Antsla kandist Kraavilt peri Vijardi Mari (21), kellega saimi kokko Võrol Euronicsi poodi man, kon tä muiõ tegemiisi kõrvalt viil suvõl tüütäs. Kõnõlimi timä kõrraldõdust laagrist Kraavijämm, Villändi kultuuriakadeemiän opmisõst, a tuust kah, kuimuudu kotost är ollõn om iks hää uma kandi inemiisiga kokko trehvädä.

Opp valgusõ kujondust

Opi Tarto Ülikooli Villändi kultuuriakadeemiä etendüskunstõ visuaaltehnoloogia opikava valguskujundusõ eriala pääl, edimäne aasta sai õkva läbi. A põra om kõgõ tähtsämb projekt laagri kõrraldaminõ. Laagri om bände kokkosäädmises mõtõld ja piämi tuud 31. hainakuust 3. põimukuuni Kraavi külän vanan rahvamajan, midä olõ-i no pikkä aigu pruugit.

Mõtõ laagrit kõrralda tull’ umast elost

Jõudsõ laagri kõrraldamisõ mano niimuudu, et opsõ aasta aigu tagasi Villändin hoobis perimüsmuusiga eriala pääl väikutkannõld. Sääl sai pall’odõ muusikidõga kokko ja sõs tundu, et sääne bändilaagri olõs kihvt asi. Mõtõ uman kodokülän tuud kõrralda om mul joba aastit pään olnu, a no tull’ tahtminõ tuu är tetä. Hää praktika hindäle valgusõ tegemise poolõ päält, a kõrraldamisõ ja vastutamisõ mõttõn kah.

Bändi astva üles avaligu kontsõrdiga

Edimädsel pääväl saami kokko, kolimi rahvamajja sisse. Sõs panõmi bändi kokko. Tuu käü rohkõmb tuu perrä, määnest muusikat egäüts tetä taht, mitte tuu perrä, määnest pilli tä mäng. Põra om edimäne aasta ja tuuperäst veidü ossavõtjit, a looda, et vähembält kats bändi saa kokko. Kirjapandnuidõ hulgan om näütüses kolm trummimiist, klahvimängjä, kitramängjä, viiuli ja ukulele mängjä ni kõik omma nõun viil laulma kah – tuu om huvitav, harilikult tahtva kõik mugu pilli mängi, a suud valla ei julgu tetä. 3. põimukuu õdagu kell 20 tulõ Kraavi kerigu kõrval lõpukontsõrt. Meil seo aasta küläpäivi ei olõ, sõs om määnegi ettevõtminõ külärahvalõ kah.

Villändi elo miildüs

Põra suvõl toimõnda rohkõmb jah siin kandin, a muul aol olõ inämbüste Villändin. Sinnä jõudminõ oll’ kah üts paras juhus. Põhikooli lõpun tahtsõ väega näütlejäs saia. Sis kaigi, et tuul aastal, ku ma lõpõta gümnaasiumi, võetas Villändihe näütlejätudõngit. Tuu mõtõ oll’ sis kolm aastakka pään, a 12. klassin naksi kohustuslist kirändüst kaema ja sai arvu, et tiatri olõ-i vast iks peris mu teemä. A tahtsõ Villändihe iks minnä ja kai, midä sääl viil oppi saa. Mõtli, et helütehnoloogia olõs hää tüükotus, a tuust es tiiä ma midägi. Kultuurikõrraldustõ pruuvsõ kah, a sääl jäi joonõ ala. Muusigaosakunnan sai erialaproovil maksimumi ja kai, et olkõ noh, ma ei kujuda külh hinnäst ku perimüsmuusikut ette, a proovi är, paistus, et nä tahtva minno sinnä. Käve sis aasta sääl är, a poolõ pääl läts’ maru rassõs, tahtsõ koolist är tulla. Õnnõs oll’ mul üts ühikaseldsiline, kiä esi opp kah valguskujondust. Tä ütel’: är minku koolist är, vaihta õnnõ erialla. Niimuudu ma sinnä valgusõ pääle sai. Ja siiämaani olõ-i kahitsõnu. Ei tuud edimäst aastakka muusigaosakunnan, ei ka seod vahtsõt erialla.

Pääle edimäst praktikat õkva tüüle

Olli praktikal edimäst kõrda õnnõ kats nädälit valguspulti putnu, ku juhtu nii, et sai õkva hindälegi üllätüses Perimüsmuusiga Aita tüüle. Sääl saa kontsõrtõlõ valgust tetä, nii et olõ iks muusikaga kah köüdet. Ja huvitaval kombõl jõudsõ esiki tiatri mano tagasi: meil omma praktika ka tiatrimajan.

Põnnõv eriala

Erialatundi and meil Endla tiatri valgusala juht Vaiguri Margus. Olõmi siiämaani opnu valgusõ tsihte ja värvitsõõrõ. Ja näütüses kuimuudu saa tetä tuud, et panõt käe saina ette ja tuu pääle tulõ kõllanõ valgus, a vari tulõ hoobis verrev ja sain om esi viil sinist värvi. Häste põnõva as’a. Edimält sai muidoki põhifüüsikat kah opitus ja pall’o om elektrilist puult kah.

Valgustaminõ om iks kunst. Mullõ miildüs tuu ammõdi man, et saa värvega nii pall’o kontrolli, määne tunnõ lava päält tulõ. Esieränis kontsõrtõga omma mullõ senimaani peris vaba käe antu. Saa esi kokko panda, määndse värvi kokko pasva. Õnnõ vaihõpääl muusigu ütlese, et mõni lugu võinu kurvõmba vai rõõmsamba tooniga olla. Tiatrin iks lavastaja harilikult tiid, määnest värvi tä kohe taht saia, tuu nii põnnõv ei olõ.

A sääl saa vaihõpääl tõistmuudu põnõvust. Meile om juhtunu sääne kursus, kon kiäki väega korgust ei kannata. A tüü iks nõud, et tulõ mõnikõrd rassõ tehnikaga kohegi viie meetri korgusõlõ ronni. Sõs passit sääl korgõl ja ei tiiäki, kas loksus retel jalgu all vai värisese jala esi. Ikäv egäl juhul ei nakka.

Kõgõ tähtsämb om iks hää seltskund

Seltskund om Villändin iks väega hää, kõik muusigu ja muu tegeläse. Noidõ man tunnõt hinnäst pall’o vabambalt, ei piä põdõma säändside asju peräst, et midä sälgä panda vai midägi säänest. Villändi om keset Eestit, sinnä tulõ egäst nukast inemiisi kokko. Siist kandist om kah rahvast, muusigaosakunnan om kats tütrikku, tandsu opp mu uma Kraavi külä inemine Pruuli Egely. Uma kandi inemiisiga om õkva tõnõ klapp. Ku ma viil muusikat opsõ, sõs teimi kuun üte Moostest peri lõõdsamängjäga erialaarvõstusõl säändse triki, et kõnõlõmi terve kontsõrdi ao võro keelen. Perän viil mitu oppajat tulli ütlemä, et väega äge ja nä es tiiäki, et mi niimuudu kõnõlda mõistami. Nii et jah, häpü olõ-i pidänü uma periolõmisõ peräst tundma, õnnõ uhkust.

Rahmani Hebo


Nuur valguskunstnik ja kultuurikõrraldaja Vijardi Mari. Rahmani Hebo pilt

Vijardi Mari tege valgusõga kunsti2019-07-30T17:23:00+03:00

Kaika suvõülikooli matkapäiv 10.08.2019 Meerapalon

Kaika suvõülikooli matkapäivä peetäs puulpäävä, 2019. aastaga 10. põimukuu pääväl Vana-Võromaa põh’apiiril Pedäspää, Tammistu ja Meerapalo külän.

KAVA
NB! Kavva või tulla muutuisi!

Kell 10 matkapäävä alostus Meerapalo koolimaja iin (vihmaga seen).

Meerapalo koolimajan Tammistu külän om terve matkapäävä näütüs Luku Kalju sõnastu ja Pedäspää kirämehe Ilusa Meinhardi loomingu kotsilõ.

Loengu

Kell 10.20 Saarõ Evar. Põh’a-Räpinä inemise- ja kotussõnimmist.

Kell 10.40 Kliimandi Kaido. Meerapalo kandi sugupuiõst.

Kell 11 Kivirüüdi Kersti. Raamatust «Värav».

Kell 11.20 Kalla Urmas. Maailma kõgõ põh’apuulsõmbast võro keelest ja Luku Kalju sõnastust tuu kotsilõ. Pedäspää ja Meerapalo kotussõjuttõst rahvaluulõarhiivin.

Matk

Matka pikkus om 6 kilomiitre ümbre. Matka alostus ja lõpõtus om Meerapalo koolimaja man. Terve tii kõnd üten Kalla Urmas, kiä kõnõlõs lillest, hainost ja eläjist, kiä tii pääl omma.

Kell 12 minek Pedäspää küllä. Matka vidä Toodsi Heiki, kiä kõnõlõs elost ja inemiisist vanõmbal ja vahtsõmbal aol. Kabõli man kõnõlõs kabõlivaht Vaiknemetsa Jaan.

Kell 13.30 lõuna Tammistu külän. NB! Osaliidsil piät süük esi üten võet olõma!

Kell 14 matk Tammistu külän. Matka vidä Zovo Kaius, kiä kõnõlõs Meerapalo koolimajast Tammistu külän ja vinne-ehitüsest.

Kell 14.45 matk Meerapalo külän. Matka vidävä Vaiknemetsa Jaan, Kliimandi Kaido ja Mertsina Uno, kiä kõnõlõsõ elost, inemiisist, järvest ja kalapüüdmisest.

Kell 17 matka lõpõtus Meerapalo koolimaja man. Õdagusüük koolimajan. NB! Osaliidsil piät süük esi üten võet olõma!

Kultuuriprogramm

Kell 17.30 mõttõtalos noorilõ «Võro kiil ja kultuur – kuis edesi?». Mõttõtalost vidä Pandi Annika.

Kell 18.30 Tal’na Võro seldsi näütemängutsõõr Tungõl Valgu Jaanissõ iistvidämisel lugõ ette näütemängu «Eloluu».

Kell 19 astva üles Pedäspää juuriga noorõ pillimehe Toodsi Jorma, Uku ja Maali. Rahvalaulõ laul Kalla Urmas.

Kell 20 Lõpõtus.

Panõ tähele!

• Leeväkott tulõ egäl ütel hindäl üten võtta! Kotussõpääl süvvä ei anta. Ütengi naist küllist olõ-õi puuti, a matkapääväl tulõ kellä 13–13.30 aigu Pedäspääle lahvka, kost om võimalik süvvä osta.
• Paigapääle ja matkapäävält är piät saama umal käel!
• Rõiva panõ sälgä ilma perrä! Rehkendä tuuga, et veidü tulõ kõndi ka korgõ haina seen. Pedäspääl ja Tammistul om võimalik matkata ka käro ja tokiga.
• Massina saa panda Tammistu koolimaja manu.
• Üüses saa jäiä magamiskoti ja matiga Tammistu koolimajja. Raha iist om võimalik jäiä Remmelga tallu (mahus vähämbält 10 inemist), tel 5344 6240.
• Huvilidsõ, kiä tahtva jäiä õdagus tuld tegemä ja koolimajan üüd olla, saava pühäpäävä hummogu kellä 9–11 Viselä Agu iistvidämisel arota teemal «Kõnõlamisõusust elokõrraldusõn, innevanast, parla, tulõvikun».

Teedüst andva:

• Kalla Urmas, tel 5360 3012, e-post urmas.kalla@mail.ee
• Pandi Annika, tel 5830 2900, e-post pant.annika@gmail.com

Kaika suvõülikooli matkapäiv 10.08.2019 Meerapalon2019-07-30T17:18:35+03:00