Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
9. kiri. Nipernaadi latsõlatsõ suvidsõ rännutii
Ummi edevanõmbidõ, õigõmbalõ vist uma esä ja vanaesä puult olõ saanu säändse vere, miä vemmeldäs ja lasõ-i vaiki olla ega üte kotussõ pääl passi. Ka mu vanavanaessä, kiä oll’ kül seto verd, peeti uma kuraasi peräst mustlasõs. Tä oll’ tumõhidõ silmiga ja kergehe süändüjä miis, kel iks ratsapiitsk käen vuhisi. Täl oll’ kommõ hobõsõga kipõstõ kabjada ja tuu man kõvastõ laulu lüvvä. Viimäne käü ka mu kotsilõ…
Mu vanaesä periolõminõ olõ-i täpsehe teedä. Mu imä tetti sõaaol, a tunnõ tuud uman veren, et kisk lõuna poolõ, Prantsusmaa ja kõik tuu Vahemere kant om väega kodonõ – tuu kiil ja miil.
Olõ-i sõs imehtä, et sinnä tüki ja Eestin kah taha õnnõ egäl puul kävvü. Oh, ku ma saasi mustlasõn viil ilman ümbre roita, om mu hümn ja juhtlausõ.
Uma mõlõmba pojaga olõ rännänü. Edimädse pojaga käve tihtsäle ka tii veeren kätt nõstman, üliopilasõl olõ-õs 90ndidõ kriisi aigu väega tõist võimalust.
Niimuudu sõidimi ka Hispaaniahe. Olli koolin oppaja ja vaheaol naksimi minemä. Viie pääväga ollimi peräl!
Tõsõ poja ja tä esäga kävemi viis nädälit Mehhikon. Poig oll’ katõaastanõ, ku ellimi kats nädälit dþunglin, kon tuukandi rahvas meid tiigride, hussõ ja kihvtitside härmävidäjidega hiidüt’. Seo oll’ üts vägevämpi seigelüisi mu elon.
Põra nakkas mu tütär katõaastadsõs saama, timäga olõmi titast pääle Eestit pite käünü: festivalõl, pidol, esiki ütte šamaanikursust tõlksõ kuun timäga.
Latsõlõ om vaia iks umma immä ja kimmäst kotust, kon süvvä ja maada. Ku imä om rahul ja õnnõlik, om tuud ka lats.
Om meelen, kuimuudu näi ütskõrd ütte nuurt immä katõ latsõga Londoni linnuvälä pääl üüd olõman, tä mõot’ minno väega. Tä oll’ õkva Indiast tulnu, sääl ütsindä latsiga elänü. Valgõ naanõ. Seo om imehtüsperine.
Ollimi õkva kuus päivä katõaastadsõ tütrega ütel festivalil, kon tõlksõ oppajidõ tüütarri. Pall’o naasõ ütli, et imehtelese minno ja annasi mullõ esiki aasta imä tiitli.
Egä naanõ ja imä om väkev ja ma julgusta ka ütsikit immi reismä minemä. Periselt olõ-i jo muid takistuisi ku mi uma pää.
