Täämbä om Maa päiv, sääne päiv, ku üle ilma märgitäs, kuis mi plannõt inemiisi ahnusõlõ ja asutuutmisõlõ vasta pidä ja midä ette võtta. No om õkva paras kaia, kost tulõ perekunnanimi Maa, minkal om Eestin 19 kandjat. Veidü – kumbagi alla kuvvõ – om ka nimekujjõ Mah ja Ma kandjit.
Vanal aol pantut priinimme Maa om tegeligult kah häste veidü alalõ. Sõski om tävveste kimmäle alalõ Sangastõ kihlkunna Unikülä mõisa nimi. Sääl panti Maa Make Piitre küländ suurõlõ, kolmõ poja ja nellä tütrega perrele. Talunimes om hingelugõmisõn märgit kah Make (Macko), a vana Make talu oll’ tõnõ. Mõisa priinimi tetti sõs Piitre lisanimest lühendämisega. Kerikligult sai Make Piitre edimält hoobis pikembä priinime: Maamees. Täämbädsel nimel Maamees om sõski tõnõ taust: Järvämaa ja Setomaa.
Kanepin Kooraste mõisan panti hingelugõmisõ perrä Maa üten Jaani-Aadami talun (kutsutas ka Hussunga külä). Ka sääl om keriklik nimi vähä tõnõ, joba 1809. aastagal pant Maad. Opõtaja Roth om Jaani-Aadamil kõrrast pandnu nime Sool, Maad ja Külw. Koorastõ nimi om alalõ kujul Maat (26 kandjat) ja Maad (alla 6 kandja).
Sõna maa võidi kirota ka saksa muudu, nii et -h om pikendüsmärk. Priinimi Mah panti väikun Kalle mõisan Järvämaal (Amb) läsk Mailõ. Esihindäst oll’ nimi tähendüse muutmisõga, selle et Mai oll’ Mäe Jaagupi (Maeh Jagob’s) läsk.
Viil om priinimme kujul Mah ja Maa nätä personaalraamatin Virumaal. Tomas Mah oll’ peri Konju mõisast, a priinimmi pandmisõ aigu 1834 vast joba mõnõn tõsõn paigan.
Päämidselt om nimi Maa tegünü eestistämisel: nimmist Andrekson, Mahr, Müllermann, Mülperk ja Scheibe Põh’a-Eestin, nimest Mihkelson Mulgimaal Mustlan. Kolga vallan Soomõ lahe veeren om nimevaihtus kokku andnu viguridsõ tähendüsega fraasi: inneskine Meria võtsõ Maa: Meria – Maa.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.