1980. aastil tüüti ma Võro sotsiaalosakunnah, a nädälivaihõl käve õks maalõ bussiga, miä sõitsõ liinil Võro-Haani-Rammuka-Aluksne. Tuu bussiliin kaotõdi tõvõ aigu är ja mi perrel tull’ vantsi viis verstä Misso alõvihe bussi pääle. Saadi Võro autobaasi palvõkirä, et buss sõidasi kas vai õnnõ Rammukani. Sääl võeti minno kuulda ja transport oll’ jäl olõmah.

Suurõh hädäh olli inemise, kes kasvadi põrssid Vinnemaalõ müügis (üteharvatu mu imä). Sinnä minek kiilti kimmähe är. Kamba pääle märgodi loksuta Narva põrstõga. Muidogi pidi otsma sovhoosi kontorist põrsamüügi jaos tõendi. Dokumenti es anda inne, ku laadalidse olli käünü sannah. Mitmõ pääle küteti külä kõgõ suurõmb Nagla sann, mille ussõ pääl passõ tõpratohtri, kas õks kõik mõskva hinnäst kõrralikult puhtas.

Ildampa kõnõli imä kotoh, et põrssid oll’ Narvah ülearvu pall’o ja hinna väega odava.

Mu tädi tüüt’ tuudaigu pullilaudah. Tä kõnõli, et sääl pidi inne tüü alostust ja pääle tüü lõpõtamist hinnäst vaadih mõskma, selle et parõmbit võimaluisi es olõ. Muidogi ka rõiva kõgõ vahetama. Üttealasi pidi tädi lauda ussi ja aknit vallalõ laskma tuulutusõ mõttõh. Lauda ussi ette olli veetu suurõ desinfitseeridü mati, kost tull’ üle minnä. Võõril oll’ muidogi eläjide mano päsemine kiiltü.

Liira Singa

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit