Inemine om kitmisega kidsi. Ku kiä midä häste tege, paistus tuu nii harilik, nii piätki olõma. Ja kiäki ei panõ nigu tähelegi, pall’o tõõnõ um tollõ õnnõstumisõs vaiva nännü.
A ku kiä piässi midä halvastõ tegemä, kas nimme vai kogõmalda, kül sis om kaagutajit. Mille tä iks nii tekk’? Kae, ku ull’ tä om. Mõista õi kõgõ lihtsämbät asja. Vai viil hullõmb mõtlõminõ tõsõ inemise kottalõ: kae, määne pätt tä om.
Välläüteldü sõna omgi kõgõ hullõmb, tuu või är määri ja püsüs elo lõpuni meelen. Nigu idamaa vanasõnagi ütles: ku sa lasõt lindu noolõ, sis vast viil kuigi saat tä kinni püüdä, a sõnna ei kunagi.
Ega inemine ei olõ sündünü halvana. Kõik mi sünnümi siiä ilma nii-üldä puhta lehenä. Targa tiidläse ütlese, et 20 protsenti olõmisõst um miika üten sündünü, geenen. Ülejäänü 80 protsenti kujonõs elo joosul. Meid oppasõ kodo, kuul ja uulits.
Edimädse tiidmise tulõva kotost imä-esä käest. Tähtsä om ka sõsaridõ-velju umavaihõlinõ läbisaaminõ. Tan löövä joba vällä karakteri. Üts mõist tõsõga ilosahe mängi ja asju jaka, a tõõnõ taht kõkkõ hindä kätte. Eski üte perre latsõ, kedä kasvatõdas inämb-vähämb üttemuudu, kasusõ iks ummamuudu.
Tähelepanõki näütäse, et kedä um latsõn kitetü ja julgustõdu, noist saava suurõn toimõsaajamba inemise. Nä julgusõ parõmbalõ ummi plaanõ ello viiä ja umma ello juhti. A kedä latsõn om tähelepanust ilma jäetü ja kellega kõik aig pahandõdu, noist saava suurõn pelgäjä ja tähelepandmisõnälän inemise.
Tähelepandmisõ tahtmist om kah kattõ sorti. Üte inemise omma tüütegijä ja saava häste toimõ. A nä tahtva, et egä õnnõstumisõ peräst näid kitetäs. Ja ku ei kitetä, sis rühkvä viil rohkõmb. Näide tegemiisi ei saa ummõhtõgi nägemäldä jättä. Rühkvä ja rühkvä, kooni läbi palasõ.
A tõsõ omma säändse, kedä um latsõpõlvõn maaha tettü. Nä ei julgugi midägi häste tetä, selle et näide tahtminõ um kõik aig maaha tettü. Kiäki ei olõ näid mitte millegi iist kitnü. A tähelepandmist tahtva nimä kah.
Hääst as’ast kõnõldas veidü. A ku kiäki midä halvastõ tege, sis tuust kõnõlõsõ kõik. Ja tähelepandminõ omgi käen, mis tuust, et halvavõitu.
Tuuperäst, inemise, kuulgõ ja näkke tõnõtõist ja kitke hüvvi tegemiisi iist, sis jääse halva tegemäldä.
Kass ja pinigi tahtva silestämist, ime sis inemine.
Urmi Aili