Küsümiisile vastas seo kuu võro keele iistkõnõlõja, Võromaa arõnduskeskusõ juhataja Tootsi Tiit.
Mille ollit valmis nakkama võro keele iistkõnõlõjas?
Om jo sääne üleskutsminõ, et kiä mõist võro kiilt ja taht taad vällä tuvva, andku Võro instituudilõ teedä, ja noist tahtjist tetäs iistkõnõlõjidõ nimekiri.
Mille just radokuu seo tiitli mu kätte tull’, om tuuperäst, et mi kallis kodomaa pidä sünnüpäivä ja seo sünnüpäävä aigu om mul võimalus pall’odõ inemiisi iin kõnõlda. Kõnnit piä kimmäle võro keelen, tuu ka võro keele tähtsüst vällä ja kõnõlõ iistkõnõlõja tiitlist.
Minkast om kõgõ parõmb võro keelen kõnõlda?
Ma arva, et kõgõ inämb iks umast kultuurist ja seost keelest. A mõnikõrd egäst as’ast, olõnõs tuust, kellega kõnõlõt. Ku om rohkõmb inemiisi saalin, sis saa tuuga tähelepandmist püüdä, ku nakkat võro keelen kõnõlõma. Kõik nakkasõ kullõma, et mis sa kõnõlõt.
Mul hindäl tulõ võro kiil esihindäst, ku nakka vanõmbidõ inemiisiga kõnõlõma. Umaiäliidsi ja noorõmbidõga kõnõla innembä eesti keelen. A ku sai seo tiitli, oll’ meil arõnduskeskusõ kuunolõk ja sääl ma kõnõli võro keelen. Hää oll’ kuulda, et ka tõõsõ võtsõva taast snitti. Mõnõ naksiva kah võro keelen kõnõlõma.
Eks taa keele ja kultuuri püsümäjäämise man om osa mi latsil. Tuuperäst piät märgutama ja asju tegemä, et taa kiil ja kultuur edesi lännü. Seo om mi edevanõmbidõ puult meile antu ja mi ülesannõ om taad hoita ja umilõ latsilõ kah edesi anda.
Kas sa latsiga kah võro keelen kõnõlõt?
Veidü. A hää om tuu, et mu vanõmb poiss käve Rõugõ latsiaian keelepesärühmän ja säält om täl keeletunnõtus olõman. Mu vanõmba ja naasõ vanõmba kõnõlõsõ külh latsiga võro keelen.
Mu uma keeletunnõtus om kah peri vanõmbidõ ja vanavanõmbidõ käest, kelle man ma pall’o olli.
Miä sul pääle kõnnõpidämise viil võro keele iistkõnõlõjan plaanin om?
Tahtnu Võro instituudiga maaha istu ja arota tuud, kuis arõnduskeskus saanu võro keele ja kultuuri hoitmisõ man abis ja toes olla. Meil omma jo tüül nii haridus- ku kultuurias’atundja, eks tulnu rohkõmb kuuntüüd tetä. Tsipa mi olõmi iks tugõnu taad kah, näütüses «Vunki mano!» luumistalossil om iks kõnõldu võro keele püsümäjäämisest ja säält naas’ ka seosama iistkõnõlõja-teema idunõma.
Ja ku kiäki taht mukka võro keelen kõnõlda, sis tuud või kõgõ tetä. Mu tüütarõ ussõ pääl om kah silt, et tan võit pruuki võro kiilt. Nii et egä kell olõ valmis kõnõlõma.
Mi umakultuuri põh’as om olnu kihlkundlik jaotus. Põlva maakunnan läts’ haldusreform nii, et vahtsõ valla saiva inämb-vähämb vana kihlkunna muudu. A Võro maakunnan nii es lää. Kuimuudu hoita kihlkundlikku hindätiidmist täämbädsel aol?
Haldusjaotust om mitund masti. Esites omma meil maakunna, Vana-Võromaa jaotus mitmõ maakunna vahel. Sammamuudu om umavalitsuisiga. Taa om keerolinõ küsümüs: ku võtta näütüses Rõugõ kihlkund vannu piire perrä, om ka osa Võro liina ja Võro valda sääl seen.
Ma arvagi, et piät olõma kiäki, kes hoit tuud kihlkunna-jaotust. Parhilla ei saa tuu olla umavalitsus, selle et tuu vana kihlkund om laemb ku üts täämbäne umavalitsus.
Või-olla kunagi, ku tetäs järgmäne haldusreform, teküs suurõmb umavalitsus, kon omma seen väikumba kihlkunna.
A kiä sis parhilla kihlkundõ hindätiidmist hoitma piäs?
Ma arva, et innekõkkõ Võro instituut. Kogokundõn või-olla teküs säändsit iistvidäjit, kiä tundva, et kihlkundõ teema om tähtsä. Parhillatsidõ umavalitsuisi hingen omma esihindäst viil vannu väikumbide umavalitsuisi piiri.
Periselt omma rahvarõiva üte kokkoköütjä: ku olõt säält kihlkunnast peri, tahat tuu kihlkunna rahvarõivit.
Om kõnõldu, et haldusreformi tahetas edesi tetä. Midä sa tuust arvat?
Ma arva, et haldusreform piät tulõma altpuult. Umavalitsusõl hindäl piät tekkümä suuv ja tahtminõ ütte minnä. Mitte nii, et kostki üllestpuult üteldäs, et nüüd piät näütüses üts maakund üts umavalitsus olõma.
Võro maakunnan käävä plaanipidämise, kuimuudu mi rohkõmb kuuntüüd võinu tetä. Ma arva, et tuu piäsigi niimuudu vällä kasuma, et kõgõpäält tetäs rohkõmb kuuntüüd ja säält edesi nätäs loogilidsõlt, et nüüd olõs vaia piiri vahelt är võtta.
Kimmäst plaani, et maakunnan naatas kokko minemä, viil ei olõ, a kuuntüü om valla lännü. Umavalitsusõ omma kuun istnu ja lepnü kokko, et naatas kõrra perrä kokko saama ja kaema, kuis parõmbalõ kuuntüüd tetä.
A mille 30 000 inemisega umavalitsus om parõmb vai halvõmb ku 10 000 inemisega umavalitsus?
Täämbä om nii, et umavalitsusõ tegevä ütstõõsõlõ teenüst. Innekõkkõ Võro liin, kuna taa om maakunnakeskus, tege tõisilõ umavalitsuisilõ teenüst. Osalidsõlt käü tuu Võro liina massumasja arvõlt. Ku olõs suur umavalitsus, sis sääl es olnu vaidlusi.
Suurõl umavalitsusõl om rahaplaan suurõmb, saa suurõmbit asju tetä, näütüses midägi suurt ehitä. A miinus om tuu, et midä suurõmbas umavalitsus lätt, toda kavvõmbas taa rahvast lätt. Ku ma vanastõ Rõugõ vallavanõmb olli, sis egä vallakodanik sai mul nöpsist kinni võtta, hindä mano kutsu ja umma murõt kurta. Arvada sai murõ kipõmba kõrdaajamisõ.
A midä suurõmbas umavalitsus lätt, toda kavvõmbas lätt vallajuht ka harilikust inemisest: tä ei jõvva inämb kävvü inemiisiga nii pall’o kõnõlõman, selle et suurõmban umavalitsusõn om juhil nii pall’o tegemist, et inemiisiga kõnõlõmisõ aigu jääs veitüs.
Suurõmba umavalitsusõ pluss om tuu, et rahha ja võimaluisi om rohkõmb, a miinus om tuu, et inemine ei saa kõgõ suurõmba otsustajaga nii hääd kontakti hoita.
A kas inemisel om egäpäävätsen elon umavalitsust ülepää vaia?
Olõnõs inemise vanusõst. Kõgõ inämb om inemisel umavalitsust vaia talvõaol, ku lummõ satas. Kas kodotii om vallalõ tougat vai ei. Kimmäle tund inemine, et umavalitsust om vaia, ku tä latsõ omma väiku ja käävä latsiaian vai koolin. Tuu teenüs om umavalitsusõ asi. Ku latsõ inämb väiku ei olõ, sis arvada jääs tarvidus umavalitsusõ perrä inemise jaos väikumbas. A köüdüs paigapäälitse kultuurieloga arvada iks püsüs.
A midä vanõmbas inemine jääs, toda inämb om jäl umavalitsust vaia. Ku inemise ka egäpäivi ei tunnõ, et umavalitsust om vaia, sis ku umavalitsus kõrvalt är kaos, om tuu kõrraga tunda.
Küsse Rahmani Jan
Seo kuu võro keele iistkõnõlõja Tootsi Tiit. Kabuna Kaile pilt