Uudissõ
Raadiojaam Retro FM alost’ võrokeelitside uudissidõga
8. urbõkuul alost’ Võrol sagõhusõ 88,0 pääl raadiojaam Retro FM Võru, miä mäng egäl tüüpääväl kolmõminotilist võrokeelist uudissõsaadõt. Sõnomit sääd kokko ja lugõ Uguri Kadri. Saatit kuuld raadiost Vana-Võromaa keskjaon, säälhulgan Võro ja Põlva liinan, kell 9, kõrdust kell 13 ja 17 ja noid saa ka internetist perrä kullõlda. Uudissidõ kokkosäädjä Uguri Kadri seletäs, et [...]
Rõugõ tsõõriklavval löüti, et mahhepõllumajandus olõ-i niisama ütsikide tujahus
9. urbõkuul Rõugõ rahvamajan peetül tsõõriklavval «Kupall’o masva mahekängä?» märgotõdi mahhest söögist ja põllumajandusõst nii paikligun ku üleilma tähendüsen. Mullaökoloogi Vahteri Taneli loengut kullõldõn ja ütenkuun arotõn löüdsevä ossavõtja, et mahhepõllumajandust om inemiisi, maa ja kliima jaos hädäste vajja. Edimädsen loenguosan, mink päälkiri oll’ «Inemiseperi ilm, ilmaperi inemine», saiva osalidsõ ülekaehusõ kliima ja elorikkusõ teedüssest [...]
Bartosiki Tuulikki «Pettäsaamislugu» sai muusigavideo
Muusik ja viiemeistri Bartosiki Tuulikki sai valmis video laululõ «Reval: pettäsaamislugu». Võrokeeline lugu om peri timä kolmanda sooloplaadi päält, miä sai valmis seo aasta alostusõn. «Tahtsõ luvva võimaligult tõõperälidse pildi mu jaos vast eski kõgõ isikligumbalõ loolõ vahtsõ albumi päält. Kuuntüün Tamme Velle ja Tjuška Nadyaga sai mitmõ halva tundõ, midä luu teema hindäga üten [...]
1. mahlakuul tulõ võrokeelitside nuuri kokkosaaminõ
Timahavanõ edimäne võrokeelitside nuuri kokkosaaminõ tulõ 1. mahlakuul kell 12 Tsooru potitehassõ man. «Kokkosaamisõlõ ooda koolinuuri ja tudõngiid, kiä mõistva võro kiilt vai tahas taad selges saia. Tahas säändsid nuuri rohkõmb kokko tuvva ja pakku kotust umavaihõl võro kiilt kõnõlda,» seletäs kõrraldaja Saarõ Hipp. Kokkosaamisõl om plaanin huvikäük Tsooru potitehassõn, kon vabrigu esindäjä Puksingu Marko [...]
Oodõtas ettepanõkit Hurda-preemiä välläandmisõs
Hurda Jakobi nimeline Põlva rahvaharidusõ selts and teedä, et uut ettepanõkit timahavatsidõ Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohindu välläandmisõs. Seo om joba 32. aastak, ku andas vällä Hurda-nimelidse avvohinna eesti rahvuskultuuri hääs pall’o är tennüile inemiisile. Egä aastak andas vällä kats avvohinda: üts üle Eesti ja tõõnõ Põlva maakunnan ummi tegemiisiga silmä paistnulõ inemisele. Ettepanõkit oodõtas 23. [...]
Võrokõisi kongressi internetikodoleht
22. mahlakuu pääväl peetäs Võro liinan Kandlõ kultuurimajan edimäst võrokõisi kongressi. Teedüst kongressi kotsilõ saa kodolehe vorokongress.ee päält. UL
Juhtkiri
Juhatus tarkusõ mano
Imäkeelepääväl võti uma 14- ja 15-aastadsõ latsõ üten Põlvalõ, kon oll’ Kürsa Ere luulõkogo esitlüs. Nä es taha tulla, a perän ütli, et miildü. Midägi näile vast iks külge jäi ja mu meelest võisi kultuurisündmüisil käümine olla osakõnõ egäüte haridusõst. Mu hindä haridus, niipall’o ku tedä om, om inämbüisi peri Kaika suvõülikoolõst, raamatidõ lugõmisõst ja [...]
Märgotus
Hintsi Anna: olõmi üts maa ja vägi, piämi kokko hoitma
Seo nätäl jõud kinno film «Savvusanna sõsara», miä om maailman joba kõvastõ tuntust kor’anu. Uurimi Võromaa juuriga filmisäädjä HINTSI ANNA käest, määndse omma timä mõttõ umast filmist ja ilmaelost. * * * Kuis tuu kül niimuudu juhtu, et film «Savvusanna sõsara» om ilma pääl nii kõvastõ huvvi herätänü? Kriitiku ja Sundance’i kaeja omma vällä toonu, [...]
Tõsõ kundi otsast. Keväjäne luudusõsäädüs
Üts õdak sõitsõ rongiga Tal’nast Tartu poolõ. Aknõst paistu joba keväjäne ilm. Rong jõudsõ Tapalõ. Kai aknõst vällä ja näi pilti, miä kinnit’, et kevväi om tulõman. Üts nuurmiis ja neio olli väega kõvastõ ütstõõsõ ümbre kinni võtnu. Paistu, et poistõrahvas tahtsõ rongi pääle minnä, a tütrik hoitsõ tedä kinni. Hoitsõ-hoitsõ, poiss õks pruuvsõ minnä, [...]
Elo
Vast tulõ kevväi keväje muudu
Kallendri järgi nakas’ kevväi jo iispäävä, a ku naid hangi kaet, mea ega sula pääle jäl vahtsõst kosusõ, sis tulõ miilde, ku sai ütskõrd latsõn ussõ iihn väikese lapjuga paksu ekä (jääd) tsüsitüs. Hangõ olli viil peris mehidse, a vesi sääl iä alh jo solisi tasakõistõ. Külh os tahtunu, et tuud vett jo enämb ollu. [...]
Varakeväjäne luudus näütäs imevigurit
Seod pilti kaiõn või jäiä tunnõ, et maa külgetõmbamisõ jõud om är kaonu ja ijätsilga omma naanu tegünemä mitmõn tsihin. Periselt om asi lihtsämb: kaartõtila omma üüse är külmänü ja vahtsõ päävä tulõkiga om lumi katussõ pääl allapoolõ vaonu, käändnü vana ijätsilga tõistõ tsihti ja vahtsit ijätsilkõ kasvatama naanu. Pilt om tettü timahava 12. urbõkuul [...]
Miihikuur ja Kalkuna Mari – ei naid tahas lahuta!
Rõugõ rahvamaja ei olõ mitu aigu inemiisist nii täüs olnu ku neläpäävä, 9. urbõkuul. Tulti kullõma Tartu akadeemilist miihikuuri ja Kalkuna Marit. Pettä es saa kiäki: mehe lauliva, nigu meri kohisõs ja mõts mühises, ja Mari laulsõ tuu taustal nigu Ööbiguorulõ nime andja. Perän es taha plaksutaminõ är lõppõgi: kõik saisõva pistü ja meelüti viil [...]
Nofretete
Aastiid tagasi ütel tandsupidul hõigas’ hää sõbõr minnu hindäle appi. Täl oll’ sääl üts verinuur tütrik, kiä tahtsõ tandsi, aga täl hindäl olli muu asja iin. Mullõ and’ ülesandõs tüdrikut tandsuta ja toolõ «midägi hääd» üteldä. Komplimenti vai nii. Tüdriku nime ütel’ kah, muud midägi. Nime ma unõti edimädse minuti joosul är ja olligi hädän: [...]
Priinime lugu: Rauba ja Raup
Nimel Rauba om Eestin 113 kandjat, nimel Raup 32 kandjat. Mõlõmba nime omma tävveste Võrumaa uma, pantu kolmõn Rõugõ kihlkunna mõisan. Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om Rauba külä (Vahtsõliina alõvi lähkün, Jõõdasküläst üle oru). Sääl [...]
Perämine külg
Kotus, kon olla, ei olõ viil kodo
Hiina vanasõna ütles, et raha iist saa osta huunõ, a mitte kodo. Seo ütlemine om armuldamal moodul õigõ. Mino elo ilosamba aasta lätsi müüdä Ahja kandi väikun külän, midä kotsõpäälne rahvas kutsõ Mäkipää. Sääl ellivä mu vanavanõmba. Ammõtlikult tuud nimme kongi kirän es olõ. Arvada tull’ nimi tuust, et elämise olli nigu lajalõ visatult pervi [...]
Varakeväjäne tsukõlus
Mu koolinkäümine algu aastal 1947 Saru säitsmeklassilidsen koolin, mille lõpõti 1954. aastal. Tuul aol olli maal viil alalõ talukotusõ, kon egänüten kasvi pall’u latsi. Kuuli minek ja säält tulõk oll’ õks hulganisti, nii suurõ ku väiku läbisegi. Ku Katrikõõvistu kotsil vannu pähniga tii lõppi ja hobõsõtii kuralõ käänd’, lätsi nii kitsambat piten edasi, oppaja Kronbergi [...]
Tossu Tilda pajatus
Maanuuri suusanaiskunna võit Taa om lugu aost, ku Võromaal olli väega ilosa talvõ ja lummõ oll’ kõvastõ. Sis oll’ mi kandin avvo seen suusataminõ. Meil oll’ kõva naiskund, kon naisi Vahtsõliinast ja Võrolt ja vast muialtki. Võromaa maanuuri naiskunnal oll’ üleliidulidsõn arvõstusõn häste lännü ja Eestin olti maanuuri hulgan edimädse kotussõ pääl. Ütskõrd peeti [...]
Muda Mari pajatus
Kost sahvt kumpvegi sisse sai? Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä. Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’ keerolinõ küsümüs, kuimuudu sahvt iks kumpvegi [...]
Parm tsuskas: hää tüü!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
