Uudissõ
Aasta muusik Kalkuna Mari: tii iks taad, midä tii, aja umma asja
Eesti Rahvusringhäälingu muusigatoimõndaja valõ aasta muusikus 2020 Võromaal elävä ja toimõndava KALKUNA MARI. No vastas Mari Uma Lehe küsümüisile. Kuimuudu sa lännü aasta pääle kaet. Kas sait tetä tuud, miä tahtsõt, vai midägi veidemb vai midägi inämb? Ma püvvä võtta ello, nigu tä parla om. Hindäperi muusigu elon om nigunii küländ pall’o tiidmäldä asjo. Luumisvõim [...]
Tsirgumäel opatas hobõsõga mõtsamajandamist
Harglõ kihlkunnan Tsirgumäel käü 11.–15. vahtsõaastakuul maaülikooli kõrraldõt kursus, kon huvilidsõ saava tiidmiisi hobõsidõ tarvitamisõst mõtsatüü man. Maaülikooli keskkunnakaitsõ ja maastigukõrraldusõ profesri Sepä Kalev seletäs, et rahvusparkõn ja liinu lähkül om umanikul ja huuldajal tihtsäle murõ mõtsamatõrjaali kättesaamisõga. Saman om keskkunnakaitsõ jaos tähtsä majanda puulluuduslikkõ paiku tasaligult ja anda tüüd hobõsilõ, esieränis mi kodomaitsilõ tõugõlõ. [...]
Näütüs Kaplinski raamatist
22. vahtsõaastakuul saa 80aastadsõs kiränik Kaplinski Jaan. Võromaa keskraamadukogo kolmanda kõrra teenindüssaali om tunnõdu kirämehe juubõli tähistämises vällä säetü näütüs timä raamatist. Kaplinski Jaani loomingun om kõgõ muu hulgan tähtsä kotussõ pääl Võromaa ja võro kiil.
Kõivu Madissõ Pekri-raamat sai kullõldavas
Internetilehe helüait.ee päält saa no kullõlda Kõivu Madissõ raamatut «Kähri kerko man Pekril». Tego om Põlva kihlkunnast peri tunnõdu kiränigu, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) mälehtüisi-, kasumisõ- ja perekunnaluku kõnõlõva võrokeelidse teossõga, miä ilmu 1999. aastal. Raamadu lugi 2020. aastal linti Kalla Urmas. UL
Kompvegipaprõst huss sai jõulupuus
Võro pensionääre pääväkeskusõ aolehe lugõmisõ tarõn om pistü säetü esieräline jõulupuu. Tollõ om käsitüütegijä Riitsaarõ Lainõ kokko käändnü niidi otsa aetuisist kompvegipaprist. «Tan om 21 meetrit hussi, tuujaos om 21 aastat näputüüd tettü. Nüüd om tä saanu hindäle tähtsä jõulupuuammõdi, muidu olõs tä olnu õnnõ unikun kommipaprõhuss.» Kokko om Lainõl 35 aasta joosul niidi otsa [...]
Juhtkiri
Kolmõkõrdsõt õnnõ!
Jah, käen taa omgi – vahtsõnõ aastak. Tan Võromaal oll’ taa illos tulõk, valgõ lumõga. Es paistu inne joulu kostkilt, et lumõga talv või tulla, a ummõhtõgi tä tull’. Tull’ nigu miildetulõtus: midägi tan muutuvan ilman om ka püsüvät. Egä aasta alostusõn luutva inemise vahtsõlt aastalt hääd. Nä luutva tuud hindäle ja suuvva tõisilõ kah. [...]
Märgotus
Kreutzwaldi mälehtüsmedäli sai Mikita Valdur
14. joulukuul 2020 peetül Kreutzwaldi mälehtüspääväl anti kiränigulõ ja semiootikulõ Mikita Valdurilõ Lauluesä mälehtüsmetäl. Avvohinna sai Mikita – vahtsõ ja umanäolidsõ kaemisõ iist rahvuseeposõ «Kalõvipoig» pääle; – Eesti põlitsidõ kiili umailmalõ mõttõ andmisõ iist; – eestläisi hindätiidmise, keele, kultuuri ja luudusõ vaihõkõrra uurmisõ iist umin teossin «Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast», «Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. [...]
Kolm küsümüst Kultuuripärlile
2020. aasta Võromaa Kultuuripärli tiitli sai kunstnik KUUSINGU TOOMAS. Üts preemiä saamisõ põhjõndus oll’, et timä graafikan, maalõn ja illustratsioonõn om nätä Lõuna-Eestile umast perimüst, huumorit ja mütoloogiat. Kas sa olõt parhilla uman loomingulidsõn korgvormin? Ma ei usu. A ma ei tiiä, kas olõ viie aasta peräst rohkõmb vai vähämb vormih. Ku ma nüüd olõs [...]
Kõgõ parõmba joulukingitüse
Eelä oll’ nuudipäiv ja no omma naa pikä pühä, medä jo pääle märdipäivä uutma nakatas, peet. Enne joulõ liinan kävven nakas’ silmä, et inemiisi oll’ külh küländ pall’u liikvõl, a järjekõrd oll’ enämbüisi sääl, konh söögikraami müüdi. Om õks vast läbi saanu tuu aig, ku kingitüses küündlekaunistuisi, trükit mustriga ilulinakõisi, jouluvana pildiga paalapikõisi, mea kumma [...]
Huulmisest
Mu lell oll’ edimädse vabariigi aigu politseikonstaabli, ku timä jutulõ oll’ tullu üts miis ja kaivanu, et naabrimiis ütel’, et timä om varas. Lell oll’ paigapäälse eluga küländ häste kursin ja tiise, et kaibaja oll’ kunagi innembä tõtõstõ vargusõga vahelõ jäänü. Lell tekk’ sis imestänü näo pähä ja küsse mehe käest: «Millega sa rahul ei [...]
Kiri Võrolt. La vie est belle! Elo om illos!
Mu vahtsõnõ aastak naas’ pääle üte arvosaamisõga: taha viil kõrd üldä, et egä kiil, midä olõt kunagi kasvai tsipa opnu, või mõnikõrd tarviligus saia. Sõidi ildaaigu Tal’nan pääle ütte üritüst takson kuun üte prantslasõga, jagasimi sõitu. Taksojuht löüdse imekombõl ja kimmäle ka suurõst armastusõst üles kõik vana prantsusõkeelitse chanson’i, midä olli noorõst pääst raadiost kuulnu [...]
Elo
2021. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (44). Oinas 21.03.–20.04. Tüü. Häid mõttit jakkus terves aastas. Kae sõs, et noidõ pääle liiga huugu ei lää ja hinnäst lambas ei tüütä. Raha. Kõva tüü tuu vegan-lambaliha lavva pääle. Armastus. Armastus tulõ, kos [...]
Vana aasta läts’ rõõmu ja valuga
Tsolgon peeti 26. joulukuul vana aasta ärsaatmist. Välän tulõ veeren, nigu seokõrd kombõs. Kõnõldi vannust kombist ja tetti tsõõrimängutandsõ toropillimuusika perrä. Kõrraldaja pakiva rahvalõ ka lämmit lihapiirakit, mis olli iks õigõ lihaga. Joogis oll’ tsäi ja glögi. Rahvast oll’ nii nuuri ku vanno ja peris hulga, selle et ilm oll’ ka vaiknõ ja lumi maan. [...]
Priinime lugu: Sagaja, Zagaja ja Zakkaja
Seod nimme om Võromaal vällä üteld [tsagaja], a kirotõt mitund eri muudu. Nimekujul Sagaja om no Eestin 39 kandjat, nimekujul Zagaja 6 kandjat. Pandmisõ kotussit om kolm. Vana-Antsla mõisan panti seo nimi Laksi Jaani (u 1745–1802) poigõ perridele. Hingerevisjon 1834 kirotas Saggaja, a pia samast aost pääle nakkava kirjapandmisõ Karula, Urvastõ ja Rõugõ keriguraamatin omma [...]
Perämine külg
Tulõt viil mu unnõ
Opsõ väikun armsan Kaika koolin. Tuukõrd käve mi nukast Kaikamäel üle kümne latsõ. Kuna mi koolitii oll’ uma viis kilumeetrit pikk, sõs venüsi kodutulõku vahel väega pikäs. Sagõli tullimi kodu Haapsarõ kaudu, kon jäi tii pääle korgõ mägi, kost oll’ talvõl hää alla laskõ, koolikott istmise all. Ku sääl sai võhm vällä rabõldus, maandusimi kas [...]
Tossu Tilda pajatus
Mäsu kängäpoodin Vinne aol 1985. aasta piimäkuun läts’ käümä viinajuumisõvastalinõ säädüs. Mis juunipüürdest vällä tull’, om esiasi… Mõni aasta tagasi tei Eesti Rahva Muusõumilõ kirätüü Kommunaari toodangust, kon küsitli mitmit võrokõisi. Kommunaari kängä-saapa olliki Vinne aol päämidselt nuu, midä osta sai. Parõmba vällänägemisega importi tull’ nii veidü, et es jakku kõigilõ. A määne naanõ [...]
Muda Mari pajatus
Üte võhru asõmõlõ tõnõ Ma kuuli raadiost, et aasta eläjäs om nimmat võhr. Ku mineväaasta tõi aasta elläi nahkhiir jo küländ hätä ja pahandust kaala, sõs nüüd võinu tuust oppi. Niisamma oll’ jo Hiina kallendri perrä minevä aasta rotiaasta. Vet Hiinast om tuu rändrott kunagi siiä rännänü. Jo vanarahvas tiidse, et ku võhru nakkasõ [...]
Parm tsuskas: purõja lumõmiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
