Mu lell oll’ edimädse vabariigi aigu politseikonstaabli, ku timä jutulõ oll’ tullu üts miis ja kaivanu, et naabrimiis ütel’, et timä om varas. Lell oll’ paigapäälse eluga küländ häste kursin ja tiise, et kaibaja oll’ kunagi innembä tõtõstõ vargusõga vahelõ jäänü. Lell tekk’ sis imestänü näo pähä ja küsse mehe käest: «Millega sa rahul ei olõ? Ma ei pahanda sukugi, ku mullõ politseinik üteldäs.» Sinnä asi lõppigi.
Vahepääl panti hillä-tassa tõsõ säädüse masma. Varast ei tohe inämb vargas kutsu, ei olõ poliitiliselt korrektne, ei avvusta inimõiguisi jne. Et kodaniku (vinneaignõ nimi vange kotsilõ) piat võrdsõ olõma. Olõnõs, kost otsast kaet. Kui vargal om õigus nõuda, et timä vargust ei mainita, mis õigus om sis tollõ asõmõl inemisel, kiä ei varasta? Kas timä või nõuda, et timä nime takka pantas märkus: kodanik X, kiä ei varasta. Et «kapten oll’ täämbä kainõ». Vai om asi õks nii, et tuu, kiä ei varasta, tol om üts õigus veidemb? Sis tulõ jo nii vällä, et kõgõ inämb õiguisi om kurjamiil, näist hoolitas.
Läti raadio alustas hummugu saatiid tollõga, et ütläs: «Labrit, Latgale!» Kibõna ao peräst (sääne või umbõs olla päävänõsõmise vahe) ütles: «Labrit, Vidzeme!» Edesi: labrit, Semgale, labrit, Kurzeme. Tuu perämine om näil vast kõõ õdagupuulsõmp, ku kaarti kaia. Kõgõ viimätses ültäs: «Labrit, Latvija!»
Niimuudu saat rahvalõ mõista anda, et näist kõigist hoolitas üttemuudu. Mis meil tuu asõmõl om? Muud ei tulõ miilde ku lausõ «Ei ole üksi ükski maa». Tuugi joba vana, ärleierdet ja ilma sügävä tagamõttõlda. Vai sis tuu telefonisõnnum, midä ma innembä olõ nimmanu: «Tere tulemast Lätti!» Tagasi tullõn ei näütä kiäki häädmiilt vällä, et torõ oll’, et tagasi ka tullit.
Tuu kõik kokku om uma rahva avvustamine. Rahvas ei olõ tuusama, mia kodanik, tuuperäst võit väega vabalt meil alusta saatiid lausõga: «Доброе утро, Нарва!» ja edesi joba eesti keeli: «Tere hommikust, Ida-Virumaa!» Võissi ka pruuvi: «Tere hommikust, Petseri!» Ma olõ kimmäs, et suhtõ tuust halvõmbas ei lähä (näil ei olõ suurt kohegi inämb minnä). Edesi tullu muiduki: «Ilosat hummogut, Verska!» Jne.
Kõik tuu ei võta raadion pall’u aigu, aga näütäs huulmist.
Pulga Jaan